VKG ja Kiviõli Keemiatööstus asuvad plastjäätmetest õli ja gaasi tootma
26. jaanuar 2022, 13:23
Viru Keemia Grupp (VKG) ja Kiviõli Keemiatööstus hakkavad ellu viima ühisprojekti, mille käigus kasutatakse olemasolevat põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat, et töödelda mujal kasutuks muutunud plastjäätmed ümber õliks ja gaasiks.
Tööstuslik katsetehas võiks kõige varem valmida viie aasta pärast ning ringmajanduse põhimõtteid järgides lahendada üha kasvavat plastjäätmete probleemi, teatasid ettevõtted.
«Ringluses on väga palju erinevaid plastmasse ja nende kasutus kasvab iga aastaga. Kõiki neid plastikuid ei ole võimalik mehaaniliselt taaskasutada, lisaks kaotavad nad iga järgmise taaskasutustsükliga oma omadusi ehk neid pole võimalik lõpmatuseni uuesti ringlusesse võtta. Oma projektis keskendume ainult plastjäätmete pürolüüsile, mitte pürolüüsile koos põlevkiviga, sest soovime panustada ringmajanduse lahendusse ilma täiendava fossiilkütuse kasutuseta,» selgitas VKG arendusdirektor Indrek Aarna.
Tema sõnul seisneb ühisprojekti tugevus selles, et töödeldakse sorteerimata ja määrdunud plastjäätmeid ning kasutamist leiavad ka need plastjäätmed, mida varem oli võimalik ainult ladestada või põletada.
Oma projektis keskendume ainult plastjäätmete pürolüüsile, mitte pürolüüsile koos põlevkiviga, sest soovime panustada ringmajanduse lahendusse ilma täiendava fossiilkütuse kasutuseta.
Indrek Aarna
/nginx/o/2020/09/03/13321193t1hc68d.jpg)
«Tehnoloogiliselt saab plastjäätmete pürolüüsiprotsessis tahksoojuskandjana taas ringlusesse võtta põlevkiviõli tootmise käigus tekkivat tuhka või poolkoksi. Plastjäätmete õliks töötlemine ja uuesti plastitööstusesse tooraineks suunamine on oluliselt kasulikum ja keskkonnasõbralikum, võrreldes nende jäätmete põletamisega,» märkis ta.
Kiviõli Keemiatööstuse juht Priit Orumaa ütles, et kui projekt osutub edukaks, annab see võimaluse, et Kiviõli saja-aastane tootmiskompleks säilib ning ettevõte saab tootmisega jätkata ka pärast seda, kui põlevkivi töötlemine peaks lõppema.
Plastjäätmete töötlemiseks kohandaks VKG Petroter ja Kiviõli Keemiatööstuse TSK-500 põlevkiviõlitehastes kasutustel olevaid protsesse. Kui mujal maailmas on plastjäätmetest õli tootmiseks püsti pandud üksikuid väikseid demotehaseid, siis VKG arendusdirektor hindab, et põlevkiviõli tootmise kompetentsi ja tehnoloogia abil on ühisprojekti tulemusel võimalik palju kiiremini tööstusliku katsetehaseni jõuda.
Tänu arendatavale tehnoloogiale suudaks tehas aastas töödelda kuni 130 000 tonni plastjäätmeid, kuid võimsusele paneb piiri plastjäätmete kättesaadavus regioonis ja nende transportimise hind. Eesti aastane plastjäätmete maht on keskmiselt üle 72 000 tonni, mis tähendab 55 kilogrammi inimese kohta.
Praeguseks on koostööpartnerite poolt tehtud eeltöö, alustatud rakendusuuringutega ning välja kuulutatud mitu rahvusvahelist hankekonkurssi testimis- ja projekteerimispartnerite leidmiseks.
Projekti läbiviimist toetatakse Euroopa Regionaalarengufondi vahenditest läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 280 600 euroga. Ühisprojekt järgib ettevõtete kestliku tootmise põhimõtteid ning panustab keskkonnaalaste ja ringmajanduslike eesmärkide täitmisesse.