Kõrgeks kerkinud elektri hind on pannud kodukontoris töötajad uurima, kas kodus töötamise kulusid saab tööandjaga jagada - selgub, et saab.
Jurist vastab: kas kodukontoris töötajatele peab kõrgema elektrihinna hüvitama
Kui oma firma alt töötaja saab töölkäimise ja töötegemisega seotud kulud firma kuludesse kanda, siis palgatöölisel tuleb kõik need kulud katta oma netopalgast, mis kohe tegelikku palka tublisti vähendavad. Teistes riikides, näiteks Saksamaal, on regulatsioon selline, et ka palgatöötaja saab näiteks transpordiga seotud kuludelt riigilt tulumaksu tagasi.
Aga ka Eestis on võimalik omale paremaid tingimusi saada - ainult et need tuleb endale ise välja võidelda.
Praegu on Eesti rahva üheks suurimaks murekohaks elektri ja küttega seotud kulutused. Kui töötaja on kodukontoris, kas tal on siis õigus tööandjalt sellekohast lisakompensatsiooni saada?
Sandra Kuus, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist selgitab võimalusi lähemalt:
Kaugtöö tähendab, et töötaja täidab poolte kokkuleppel oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta. Kuna kaugtööd saab teha ainult poolte kokkuleppel, siis tuleks korraga kokku leppida ka kõik kaugtöö tegemise tingimused, m.h kulude hüvitamine.
Kui pooled ei jõua kokkuleppele kaugtöö tegemise tingimustes, sh kaugtööga seotud kulude hüvitamises (nt side- ja elektrikulud) või kui kulud on töötaja või tööandja jaoks liiga suured, ei peaks kaugtöö kokkulepet sõlmima.
Näiteks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu kaugtöö kokkuleppes on kirjas, et kaugtöö tegemine ei tohi töötajale kaasa tuua tööga seotud sissetuleku vähenemist seoses suurenenud kommunaal- või muude kuludega. Seejuures tööandja hüvitab kokkuleppel ainult otseselt tööga seotud kulud.
Töövahendite tagamine on ka kaugtöö puhul tööandja kohustus. Töölepingu seaduse § 40 lg 1 kohaselt võib töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine.
Kui töötaja on kodukontoris ning tal pole vajalikke töövahendeid, peaks ta sellest tööandjale teada andma. Probleemidele lahendusi otsida tuleb ühiselt, ent lõplik otsus tööandja kulul töövahendite hankimisel jääb siiski tööandjale.