/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/12/31/14287739t1hbfca.jpg)
Tööjõuturg on närviline ja aasta viimane kvartal tõi laviinina energiahinna tõusu ja sellega kaasneva üldise inflatsiooni, mis niigi defitsiidis tööjõuturul palgaootustele hoogu juurde andis.
Ekspert: tööjõuturg on närviline
Ühiskondlikud ja majanduslikud pinged annavad tunda ka tööjõuturul. «Sisekliima on närviline, aasta lõpus alanud ja jaanuaris eskaleerunud energiakriis ning üleüldine elukalliduse tõus tekitab palgasurvet,» kirjeldas olukorda rendi ja värbamisettevõtte Finesta värbamisjuht Pasi Harttunen.
Samas kui palgatõusu põhjus on lihtsalt elukalliduse tõus ja töötajal endal pole seal panust, maksab tööandja nii vähe kui võimalik, sest ka tema jaoks on ettevõtte pidamine oluliselt kallinenud.
«Töötajad peavad muutuma multifunktsionaalseks ning näitama oma valmisolekut areneda, siis on neil ka tööjõuturul oluline eelis,» sõnas Harttunen.
Kaugtöö on tulnud, et jääda
Mitmed juhtivad tervishoiueksperdid on avaldanud arvamust, et Covid hakkab tasapisi oma jõudu kaotama ning varsti on tegu ühe tavalise viirushaigusega teiste seas. Seda, et elu läheks edasi samamoodi, kus see 2019. aastal pooleli jäi, Harttunen ei usu.
«Kaugtöö on tulnud, et jääda ja need, kes saavad, jätkavad töötamist seal, kus nad parasjagu tahavad viibida - kontoris, kodus, suvilas või üldse välismaal. Töökoha valikul jääb kaugtöö tegemise võimalus väga oluliseks kriteeriumiks ja tööandjal on mõistlik sellega kaasa minna,» ütles ta.
Kas elukalliduse kasv tähendab, et inimesed hakkavad tööle mitmel kohal? «Sõltub, kas tööaeg võimaldab ja milline on inimese elukorraldus. Paljudes kohtades on graafikujärgne töö, vahel hilised või öised vahetused ning lisatöökoha pidamine muutuks pikas perspektiivis kurnavaks. Pigem jõuab tööjõuturule endine päevaõppe üliõpilane, kes ei pea enam tingimata olema loengute ajal auditooriumis kohapeal, vaid saab osaleda e-õppe kaudu ning käia ka tööl,» arvas Harttunen.