Energiakriis on sundinud Euroopat toetuma kallile ja saastavale söele

Saksamaal asuva RWE Niederaussemi söeelektrijaama jahutustornid. Foto: WOLFGANG RATTAY

Kivisöel on oluline roll Euroopas sel talvel elektrienergia tagamisel, isegi kui selle hinnad on hüppeliselt tõusnud ja seadusandjad teevad kõik endast oleneva, et hävitada ühte kõige saastavamat kütust, mida elektrijaamad kasutavad.

Loode-Euroopa söe futuuride veebruari hind tõusis teisipäeval üle 3 protsendi, saavutades viimase kolme kuu kõrgeima hinnataseme. Viimane näide kütuse tähtsusest tuli esmaspäeval, kui Ühendkuningriigi poolne kivisöe kasutamine saavutas kõrgeima taseme alates märtsist, et aidata varakult täita tarnete puudujääki, kirjutab Bloomberg.

Valitsused alates Saksamaast kuni Hollandi ja Ühendkuningriigini on kõik sulgemas söetehaseid, mis tekitavad umbes kaks korda rohkem süsinikdioksiidi kui gaasitehased. Samal ajal maksavad võrguettevõtjad mitmetele kivisütt kasutavatele elektrijaamadele üüratuid summasid, et hoida neid viimase abinõuna kättesaadavana, kui taastuvenergia varud peaksid kahanema.

Ühendkuningriigi riiklik elektrivõrk andis esmaspäeval välja hoiatuse, et vaja on rohkem võimsust ja söeelektrijaamu kutsuti üles tootmist tõstma võimsusturu kaudu. Söetehased tootsid umbes kell 17.00 Londoni aja järgi koguni 3000 megavatti elektrit. Ka gaasitehased lülitusid kiiresti sisse, et aidata puudujääki täita.

Euroopa suurimal elektriturul Saksamaal tõestas novembris ja detsembris kivisüsi samuti oma tähtsust, sest Fraunhoferi andmetel kasvas kivisüsijaamade elektritoodang 16 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. See oli osaliselt tingitud nõudluse elavnemisest.

Kuna nii Saksamaa kui ka Ühendkuningriik püüavad ühtlasi ka pikas perspektiivis vabaneda kivisöe sõltuvusest, tähendab see veelgi suuremat vajadust maagaasi järele, mille hind on samuti tõusnud, sest Venemaa tarnete osas valitseb ebakindlus ja laovarud on rekordiliselt madalad.