ANALÜÜS ⟩ Elektrikriisi pehmendamiseks on kolm kiiret, samas ebamugavat ja riskantset võimalust

Kui peaks juhtuma, et elektrikriisid hakkavadki nüüd korduma, hakatakse varem või hiljem katsetama ka «kastist välja» lahendusi. Foto: Lilli Tölp

Nüüd kui elektrikriisi akuutne probleem lahendatud, see tähendab riik maksab lihtsalt suuremad arved kinni, võiks korraks vaadata ka mõnd ebatraditsioonilist lahendust. Eriti kui mõelda, et pikaajalisemad lahendused tulevad alles paljude aastate pärast, aga vahepeal tuleb jälle mõni külm ja tuulevaikne, kõrgete gaasihindade, tootmisvõimsuste puudumisega veel hullem talv.

Esimene ebatraditsiooniline lahendus oleks Eesti ja Läti vahelise ülekandemahu kärpimine. Tänavu nähtud kõrgete elektrihindade üks põhjus on see, et kuigi meile on voolanud Soomest odavamat elektrit, on lõunapiiril olev Eesti-Läti ühendus liiga «võimas». Odavam Soome elekter ei jää Eestisse, vaid läheb lõunanaabrite juurde. Kui meie ühendused Lätiga oleksid kehvemad, jääks rohkem Soome elektrit siia ja suruks meie hinda alla.

Tehniliselt oleks see lahendus lihtne, poliitiliselt ääretult ebamugav. Läti ühenduse kärpimise vastu on nii Elering kui Eesti Energia. Esimene põhjendus on: nii lihtsalt ei tehta. See oleks kokkulepete ja koostöö rikkumine. Samas, vaatame ringi. Näiteks mullu sügisel puhkes tüli Rootsi ja Norra vahel, kus tehti vastastikku kättemaksuliigutusi ja vähendati riikidevahelist elektriliikumist. Samamoodi pole pilvitud Soome-Rootsi ja Rootsi-Taani suhted. Samuti näeme, kuidas Saksamaa aeg-ajalt piirab Taanit, kui arvab, et sealt tuleb liiga palju tuuleelektrit Saksa turgu solkima. «Nii lihtsalt ei tehta» kehtib täpselt niikaua, kuni see enam ei kehti.