KINNITATUD ⟩ Valitsus võttis vastu täiendavad energiahinna leevendusmeetmeid

Peaminister Kaja Kallas Foto: Tairo Lutter

Valitsuse liikmed kiitsid heaks möödunud nädalal kokku lepitud täiendavad energiahinna toetusmeetmed nii era- kui äritarbijatele. 

Jaanuarist märtsini saavad kodutarbijad elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri toetust ning ettevõtetele hüvitatakse täielikult gaasitarbimise võrgutasu. Lisaks suunab valitsus 50 miljonit eurot laenukäendusteks ettevõtetele, kellel on kõrgete energiahindade tõttu tekkinud ajutised likviidsusprobleemid.

«Kui eelmise nädala teisel poolel jõudsime koalitsioonipartneriga põhimõttelisele kokkuleppele uues täiendavas leevendusmeetmete paketis, siis täna saime sellele paketile kõigi valitsuse liikmete toetuse,» ütles peaminister Kaja Kallas.

Ta lisas, et valitsuse eesmärk on, et toetused jõuaksid võimalikult kiiresti Eestimaa inimeste ja ettevõtjateni. «Uued leevendusmeetmed kehtivad kõigile ning inimeste ja ettevõtjate energiaarved on automaatselt selle võrra väiksemad ehk toetust pole vaja eraldi taotleda. Samuti kiitsime heaks laenukäenduse toetuse ettevõtetele, kes vajavad kujunenud olukorras tegevuse jätkamiseks käibelaenu,» ütles Kallas.

Valitsus jätkab pikaajaliste lahenduste otsimist

Peaminister rõhutas, et valitsus otsib ka pikaajalisi lahendusi energiahindade allatoomiseks. «Praeguste kriisimeetmete kõrval töötab valitsus energeetikasektori pikemaajaliste lahenduste väljatöötamisega, et vähendada hinnašokke tulevikus, tagada Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ja hoogustada uute tootmisvõimsuste turule tulekut.»

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) tõdes, et praegu peab riigi abi tarbijatele olema palju laiem kui valitsus möödunud aasta lõpus ette nägi. «Kodutarbijatele mõeldud energiatoetused saavad nüüd täiendust elektri- ja gaasiarvete hinnapiiriga. Sellega on kodutarbijatele abiks mitu toetust, mis üksteist täiendavad ning aitavad meie inimestel aasta kõige külmematel ja pimedamatel kuudel hakkama saada,» ütles Aas.

Mida kujutab endast uus toetusmeede?

Valitsus kehtestab kodutarbijatele kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates riik kompenseerib energiakulud. Elektritarbimise puhul on hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta. Sellest piirist kõrgema hinna korral kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses.

See tähendab, et kui elektri kuu keskmine hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kilovatt-tunni kohta, maksab seda hinda ületava osa elektriarvest kinni riik. Näiteks kui kodune kuine tarbimine on 650 kilovatt-tundi ja arve 150 eurot, on inimese keskmine kulu 23,08 senti kilovatt-tunni kohta.

Seega on tarbija kulu koos riigipoolse abiga mitte rohkem kui 650 kWh x 12 senti/kWh + km = 93,6 eurot ehk riik kompenseerib 150 eurosest arvest 56,4 eurot.

Gaasitarbimise puhul kehtib riigipoolsele toetusele samasugune skeem: hinnapiir kodutarbijatele on 65 eurot megavatt-tunni eest tarbimisele kuni 2,75 megavatt-tunni ulatuses. «Tarbija ise kompensatsiooni saamiseks midagi tegema ei pea, vaid veebruaris laekuvatelt arvetelt on hinnalage ületav osa juba maha arvestatud,» rõhutas minister Aas.

Korterelamutele kompensatsiooni makstes jaanuarikuus gaasi ja elektri tarbimispiiri ei arvestata. Veebruaris analüüsitakse kompensatsiooni sihipärasust korterelamute puhul ja vajadusel korrastatakse selle aluseks olevaid andmeid.

Abikäsi ulatatakse ka ettevõtetele

Lisaks kodutarbijatele on oluline ulatada abikäsi ka ettevõtetele ja asutustele, kes on energiakriisis keerulisse olukorda sattunud. Kui seni kehtis ettevõtete jaoks 50-protsendiline võrguteenuse tasu hüvitamine, siis jaanuarist märtsini hüvitatakse see täielikult.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rõhutas, et jätkuva Covid-olukorra ja kõrgete energiahindade tõttu on oluline lisaks inimestele ja ettevõtete otsetoetustele aidata ka neid ettevõtteid, kellel on kõrgete energiahindade tõttu likviidsusprobleemid.

«Paremas seisus on ettevõtted, kellel on fikseeritud hindadega lepingud, kuid need lepingud kas lõppesid või on lõppemas paljudel just sel aastal. Seetõttu suunab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänavu kuni 50 miljonit eurot laenukäenduste finantseerimiseks eelkõige neile ettevõtetele, kel on tarvis ajutiselt täiendavaid käibevahendeid,» lausus minister.

50 miljoni euro kõrval on elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri ning gaasi võrgutasu kompensatsiooniga seotud kogukulu hinnanguliselt 74,6 miljonit eurot. Tegelik kulu sõltub energiahindade tasemetest, börsihinnaga seotud elektri- ja gaasilepingute ning fikseeritud hinnaga lepingute osakaalude muutusest ja fikseeritud lepingute hinnatasemest. Samuti sõltub kulu elektri ja gaasi tarbimismahtudest lähikuudel – need näitajad võivad prognoosituga võrreldes oluliselt muutuda.

Energiakriisi leevendamiseks on valitsus juba varem otsustanud ajutisi toetusmeetmeid 240 miljoni euro ulatuses. Nende hulgas on elektri- ja gaasivõrgutasu hüvitamised nii era- kui äritarbijatele ja ka sihitud toetusmeede alla mediaansissetulekut saavatele peredele, kellele kompenseerib riik 80 protsenti gaasi-, keskkütte- ja elektrihinna tõusust.