Ministeerium hakkab postiseadust muutma

Hiljuti pikendati riigisisese kirja kohalejõudmise aega ühelt päevalt kolmele, sest Eesti Post ei jõudnud selle ajaga kirju kohale vedada. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Parandamaks riigikontrollilt kõva kriitikat saanud universaalse postiteenuse kvaliteeti ja viimaks seda inimeste tänaste vajadustega vastavusse, algatab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium postiteenuse seaduse muutmise.

Universaalne postiteenus (UPT) on kuni kahekiloste kirjade ja pakkide edastamise teenus, lisaks ajakirjade ja ajalehtede kojukanne.

90 protsenti kirju peaks jõudma järgmisel päeval adressaadini, kuid seda nõuet Eesti Post täita ei suutnud. Üle-eelmisel aastal muudeti reegleid ja lisati teenuse nimekirja kolme päeva jooksul kättetoimetatav kiri, millega postiettevõte saab hakkama. Ühepäevane kiri jäi teenuste nimekirja, kuid selle hinda tõsteti.

«Üha enam pole postiteenus info- ja kommunikatsiooniteenus, vaid logistikateenus,» ütles riigikontrolli peakontrolör Märt Loite tänasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutati postiteenuse korraldust. «Eesti Posti tegevusluba ja reeglistik on 15 aastat vanad ja sisaldavad nõudeid, mis on kaasaegseid lahendusi takistanud.»

UPT toob Eesti Postile märkimisväärset kahju: kümne aasta jooksul 31 miljonit eurot. Kulude kinnimaksmiseks on keerukas kompensatsioonisüsteem, kuhu raha koguneb Eesti Posti enda sissemaksena ehk sisuliselt raha liigub ühest taskust teise.

Loite sõnul on universaalse postiteenuse hüvitis ajast ja arust. «Selle hind tuleks viia kulupõhisemaks ja kontroll selle üle anda konkurentsiametile, samuti tuleb leida võimalus kojukanne viia kulupõhisemaks või doteerida selle asemel, et kandepäevi vähendada,» sõnas Loite.

Kasum või kahjum sõltub arvestusmeetodist

Sellega nõustus konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, kelle sõnul tuleks ka kulude jagamise printsiibid üle vaadata. «Kulude arvutamise meetodist oleneb, kas Eesti Post on kahjumis või ei,» sõnas Ots.

Kulude jaotuse suhtes vaidleb konkurentsiamet Otsa sõnul pidevalt Omnivaga. «Paki tellimisel saame tükkide järgi ühe, aga kaalu järgi hoopis teise kulude jaotuse. Hinna määramise osas peaks riik seaduse tasandil paremini ära reguleerima, millised kulud lähevad universaalsesse postiteenusesse ja mis vabaturuteenusesse,» sõnas Ots.

Kulude arvutamise meetodist oleneb, kas Eesti Post on kahjumis või ei.

Märt Ots, konkurentsiameti peadirektor 

Kui kaaluda, kas Eesti Post erastada või jagada kaheks ettevõtteks, kus üks osutaks universaalset postiteenust ja teine oleks orienteeritud vabaturule, oleks viimane Otsa sõnul selgelt halb valik. «Tekiks kaks konkureerivat postivõrgustikku, efektiivsus kaoks ära ja kulubaas suureneks,» selgitas ta.

Samas on erakapital alati efektiivsem kui avalik kapital. Enne erastamist tuleks aga täpselt defineerida, kuidas toimub kulude jagamine, sest vastasel juhul jätkuvad tulevikus samasugused vaidlused universaal- ja vabaturuteenuste üle eraettevõttega, lausus Ots.

Eesti Posti juhatuse esimehe Mart Mägi sõnul on neil plaanis kohtuda omavalitsuse esindajatega, et arutada, kuidas parandada postiteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, sest ainult koostöös saab määratleda, milline see teenus peab olema.

Väikesaartel toob meie enda kuller koju nii kirjad, perioodika kui ka pakid.

Mart Mägi, Eesti Posti juht

«Uus UPT määrus annab võimaluse osutada postiteenuseid kodus,» rääkis Mägi. «Väikesaartel toob meie enda kuller koju nii kirjad, perioodika kui ka pakid. Sellega saame osutada tasuta teenust kõigile, kes elavad teenuspunktist kaugemal kui viis kilomeetrit.»

Samamoodi võtab kuller ka pakid vastu ja toob soovijale ümbriku ja margi. Selleks on vaja teha teha Omnivale telefonikõne või saata e-kiri, et kullerile tellimus teha.

Seaduse muutmine algatamisel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirgi sõnul on ministeeriumi eesmärk tõsta teenuse kvaliteeti, et UPT oleks ühesuguse hinna ja kvaliteediga kättesaadav üle riigi ja vastaks tarbija vajadustele. Selleks on lähiajal ministeeriumist välja minemas postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mis kaardistab probleemid ja pakub välja lahendused.

Märt Loite sõnul on postiseadust üritatud muuta ka varem ja see on jõudnud isegi riigikokku, kuid pole seaduseks saanud. «Jõudu ja jaksu selle muudatusega jätkamisel,» soovis ta, märkides, et vajalikud otsused peavad olema tehtud enne järgmise universaalse postiteenuse konkurssi aastal 2024.