Euroopal on sanktsioonidest palju rohkem kaotada kui USA-l

Vene alumiiniumitootja RUSAL müüs 2019. aastal 45% enda alumiiniumist Euroopasse. Ameerika maailmajakku läks kõigest 7%. Foto: SERGEI KARPUKHIN/Scanpix

​Euroopa Liidul on konfliktist Venemaaga palju rohkem kaotada kui USA-l, mis selgitab, miks lääneliitlastel on raskusi Vene-Ukraina vastasseisus karmi seisukoha kujundamisega, kirjutab Bloomberg.

Kui EL-ile on Venemaa suuruselt viies kaubanduspartner ja suurim energiatarnija, siis USA jaoks mahub Moskva kaubanduspartnerite pingereas napilt 30 hulka. Investeeringute osas valitseb täpselt samasugune lõhe: Euroopa suured hiiud, sealhulgas Ikea, Royal Dutch Shell ja Volkswagen on teinud Venemaale suuri arendusi, USA konglomeraadid seevastu on Venemaast, eriti viimastel aastal, eemale hoidunud.

Kui need faktorid on olnud teada ka varasemalt, siis praegu muudab ELi ametnikke ettevaatlikumaks ka kiire inflatsioon ja tarbijaid pitsitav energiahindade hüpe, kirjutab Bloomberg.

EL tahab, et Venemaa tunneks Ukrainasse sissetungi meetmetest rohkem valu kui Euroopa ise. Samas tuleb arvestada, et gaasitarnete vähendamise näol on tugev instrument olemas hoopis Venemaal endal, eriti talvel.

Ka ähvardaks Venemaale kehtestavad majandussanktsioonid veelgi rohkem segamini segamini lüüa koroonakriisist halvatud tarneahelad, kuna Venemaa on lisaks energiamüügile ka maailma üks suurimaid alumiiniumi, nikli, terase ja väetiste eksportijaid.

USA võidab, Euroopa kaotab

«Euroopa energiahinnad on suur probleem,» ütles Bluebay Asset Managementi arenevate turgude vanemstrateeg Tim Ash Bloombergile. Analüütik lisas, et Venemaa president Vladimir Putin mõistab seda hästi ja soovib, et EL kardaks sel talvel gaasi ja külma pärast. «Ta tahab, et Euroopa ei teeks midagi, kui ta Ukrainasse läheb,» ütles Ash.

Vastumeelsust USA pakutavate karmimate meetme osas tekitab Euroopas ka tundmus, et Venemaale varem määratud karistused, eriti pärast 2014. aasta sissetungi Krimmi, on maksnud kinni Euroopa majandused, mitte USA.

Seda kinnitab ka kolm aastat pärast sanktsioonide kehtestamist tehtud Kieli Maailmamajanduse Instituudi uuring, mis leidis, et kuigi Venemaa kandis suurimat kaubanduskahju, ei jäänud Saksamaa kahjudelt kaugele maha. Samuti mõjutasid sanktsioonid märkimisväärselt ka teisi ELi majanduses, samal ajal kui Ühendriigid ei kannatanud üldse.

Krimmi annekteerimise järel kehtestatud sanktsioonide mõju kaubavahetusele:

1. Venemaa - 35,8 miljardit dollarit

2. Saksamaa - 23,2 miljardit dollarit

3. Prantsusmaa - 4,7 miljardit dollarit

4. Poola - 4,4 miljardit dollarit

5. Holland - 4,1 miljardit dollarit

6. Itaalia - 3,5 miljardit dollarit

7. Ühendkuningriigid - 2,5 miljardit dollarit

8. USA  +0,3 miljardit dollarit

Allikas: Kieli Maailmamajanduse Instituudi uuring

Kaubavahetus Venemaaga

Eksport

USA  13,1 miljardit dollarit

Euroopa Liit 104,2 miljardit dollarit

Import

USA 29,2 miljardit dollarit

Euroopa Liit 177,9 miljardit dollarit

Allikas: Eurostat

Sellest, et EL pelgab võimalike sanktsioonide mõju Euroopa majanduskeskkonnale, annab aimu ka Saksamaa positsioon. «Sanktsioonidel on parim mõju, kui need on tõhusad,» ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock eelmisel nädalal. «See puudutab sanktsioone, millel on tõesti mõju mitte iseenda, vaid pigem Venemaa vastu.»

Analüütikute hinnangul on Venemaa valmis sanktsioone ka varasemast paremini taluma, kuna pärast viimaseid meetmeid on Moksva astunud samme, et selliste mõjudega tulevikus toime tulla, ütles Londoni Aberdeen Asset Managementi fondijuht Viktor Szabo. «Sellist valu, mida tuntakse, on raske tekitada,» ütles Szabo. «Sanktsioonid ei suru Venemaad nurka.»

Bloombergi teatel kiitlevad USA ja Euroopa poliitikud tihti majandusliku valu üle, mida nad on võimelised Venemaale tekitama. Londoni Royal United Services instituudi finantskuritegude ja julgeolekuuuringute keskuse juhi Tom Keatinge'i sõnul vaikitakse tihti maha «ebamugava tõde», et sellel on tagajärjed ka nende koduriikides.

ING Banki peaökonomist Dmitri Dolgin pakutavad sanktsioonid

• Sanktsioonid mittesõjalistele tehnoloogiate ekspordile ning välisrahastuse blokeerimine Vene ettevõtete jaoks
• Seada lääne fondidele keeld osta Venemaa riiklike võlakirju
• Keelata välispankadel laenamine Venemaa omavalitsustele
• Swifti maksesüsteemile juurdepääsu peatamine, mis muudaks Venemaa 535 miljardi dollari suuruse eksporttoodangu eest maksete kogumise palju keerulisemaks

Kuigi Euroopa ollakse mures ka majanduslike sanktsioonide mõjude pärast, tulenevad Euroopa ja USA erinevaid hoiakuid peamiselt siiski erinevast energeetilisest positsioonist. Kui USA on energia netoeksportija, siis ELi jaoks on Venemaa suurim nafta kui ka maagaasi tarnija.»

«Kui Venemaa energiaekspordile kehtestataks sanktsioonid või kui Venemaa kasutaks gaasieksporti võimendusvahendina, tõuseksid Euroopa maagaasihinnad tõenäoliselt hüppeliselt,» ütles Capital Economicsi analüütik William Jackson. «Arvame, et need ületaksid tunduvalt eelmisel aastal saavutatud tipu.»

USAl poleks säärase stsenaariumi vastu aga midagi. Pigem oleks see just kasulik Ühendriikide eksportööridele, kes soovivad tarnida Euroopasse rohkem veeldatud maagaasi.