INTERVJUU ⟩ Fondijuht: tänavu sama kena börsiaastat nagu 2021 ei tule

Roburis töötav fondijuht Pertti Rahnel Foto: Mihkel Maripuu

Swedbank Roburi fondijuht Pertti Rahnel juhib Swedbanki pensionifonde Rootsist. Kui Kristjan Tamla tuli Rootsist ära võttis Rahnel 2011. aastal pakkumise vastu ja nii sai tolleaegsest Balti aktsiaanalüüsi juhist segafondide juht ja portfellihaldur.

Kas lisaks sinule töötab Rootsis Roburis ka teisi eestlasi?

Tuli välja selline huvitav fakt, et mina olen ainust Eestis üles kasvanud eestlane meie kümneses tiimis, aga meil on veel kaks väliseestlast, kelle esivanemad on eestlased ja kes räägivad päris hästi eesti keelt. Nad mõlemad töötavad jätkusuutlikkuse valdkonnas.

Mille poolest paistab Robur silma?

Roburi aktsiafondide poole põhiline märksõna on investeerimine struktuurse kasvuga ettevõtetesse. See ei tähenda, et need ettevõtted kasvaksid 50 või 80 protsenti aastas – sellised aktsiad on väga kallilt hinnatud. Struktuurse kasvuga ettevõtete kategooriasse kuuluvad näiteks kõik suured globaalsed tehnoloogiaettevõtted nagu Facebook, Google ja Apple, aga ka näiteks TSMC – Taivanis asuv maailma juhtiv kiibitootja. Need aktsiad ei ole ülemäära kallid, vaid pigem turu keskmise lähedal.

Mida sa täpsemalt Roburis teed?

Ma haldan Swedbanki teise ja kolmanda samba pensionifonde ja indeksitooteid. Hommikul kontorisse tulles või nüüd kodus arvutit lahti lüües vaatan üle peamised uudised. Samuti loen analüütikute päeva kokkuvõtvat e-posti, lisaks vaatan üle USA aktsiakorvide tootlused. Mõned korvid on rohkem jätkusuutlikkusega seotud, samuti temaatilised investeeringud nagu kübarturvalisuse ettevõtted või elektriautode kasvuettevõtted. Kuna need korvid on väga kõikuvad, on neid oluline jälgida. Ligikaudu poole aktsiaportfellidest investeerime kasutades nn «targa beeta» strateegiat. See strateegia kasutab aktsiate valikul faktoreid nagu väärtus, kvaliteet ja hoog. See osa aktsiaportfellist on paremini hajutatud ja lühiajaline volatiilsus pole nii kõrge. Sageli tuleb uusi investeerimisideid, mida ma analüüsin. Teemasse süüvimine võib võtta kaua aega, sest tuleb saavutada hea arusaamine ja kindlustunne. Selleks kuluvad päevas mitmed tunnid. Pealelõunal vaatan üle rahavood ehk fondidesse raha lisandumised ja väljavõtmised. Eeskätt mõjutab see indeksifonde, sest need on väiksemad ja seal on rahavoogude osakaal suurem. Uuemates fondides tuleb pea iga päev tehinguid teha. Suuremates fondides on töö sisu peamiselt positsioonide kontroll. Seal pole vaja igapäevaselt tehinguid teha. Seoses pensionireformiga on tehingud olnud oluliselt suuremad kui varem oli tavaks.

Mille alusel arvad aktsiad fondist või portfellist välja? Kas müügi põhjus on vaid hinnasihini jõudmine?

Me teeme väga harva uudiste põhjal tehinguid. Teemakorvides oleme me pikaajalised investorid. Näiteks me usume elektriautode turu kasvu. Seda soodustavad Euroopas regulatsioonid. Kogu autotööstus liigub sinnapoole. Elektriautode konkurentsivõime aina kasvab. Eks me vaatame aktsiate hindu ja teeme korvides muudatusi, kui mõni ettevõte on liiga kalliks muutunud aktsia hinnatõusu tõttu. Globaalsetes faktorkorvides toimuvad muutused algoritmide põhiselt. Seal mina portfellihaldurina otsuseid ei tee ja praktikas pole igapäevaselt mõtet tehinguid teha. Tavaliselt teeme seal muudatusi pärast ettevõtete tulemuste avaldamise hooaegu. Kui turud muutuvad väga volatiilseteks, siis me vaatame rahapaigutusi ümber ka vahepeal. Iga muutus on seotud kuludega ja seetõttu püüame hoida kauplemist väiksena.

Kas sul jätkub Rootsis aega ka Eesti väikesel aktsiaturul silma peal hoida?

Kuigi ma tegelesin kunagi Balti aktsiaanalüüsiga, siis ega ma enam väga palju ei jõua ennast kursis hoida. Pigem on jälgimine uudistepõhine, mitte detailidesse minek. Sellega tegelevad siin kohalikud kolleegid.

Kas meie kohaliku börsi IPOdroomiks muutumine ja väikeinvestorite suur aktiivsus on üllatav?

Aga see on samamoodi ka mujal maailmas. Kui vaadata USAs uusemissioonide mahte, siis see on väga kõrge. Sama käib ka hinnatasemete kohta. Turgudel on huvitavad ajad. Me üldiselt väldime varases staadiumis börsile tulnud ettevõtteid, sest nende hinnad on minu hinnangul liiga kõrged. Sinna investeerimine pole seda riski väärt.

Kas 2022. aasta tuleb börsidel sama ilus aasta kui 2021?

Kui ma milleski olen kindel, siis selles, et sama ilusat aastat ei tule. Usun, et aasta tuleb positiivne. Riske loomulikult leidub, aga neid on alati. Võtame näiteks omikroni, Föderaalreservi intressitõusud või Hiina kinnisvarasektori. Samas majanduskasv on päris hea. Analüütikute konsensus ootab üleilmselt nelja protsendist majanduskasvu, mis võiks USA ja Euroopa ettevõtetel kaasa tuua umbes kümme protsenti kasumikasvu. See peaks olema aktsiatele positiivne. Ma usun, et hüperkasvuaktsiatele ei pruugi olla soodne aeg. Hinnatasemed on juba korrigeerunud. Paljud pandeemiaaktsiad nagu Zoom on oluliselt korrigeerunud.

Minu jaoks on üks suur üllatus, et Ühendriikides läheneb inflatsioon seitsmele protsendile, aga 10-aastase võlakirja intress on 1,4 protsenti. Kui keegi oleks minu käest aasta tagasi küsinud, kui tõenäoline selline stsenaarium on, siis poleks seda kuigi tõenäoliseks pidanud.

USAs on keskpank valmis tegutsema, Euroopas käib kõik nagu aegluubis...

Ka ajutisest kõrgest inflatsioonist rääkijatel on päris head argumendid. Sama käib ka püsivalt kõrgema inflatsiooni uskujate kohta. Ma arvan, et tõde on seal kusagil vahepeal. Ma arvan, et inflatsioon tuleb alla, kuid jääb harjumuspärasest kõrgemaks. Seoses karantiinimeetmetega langes teenuste tarbimine – reisimine jne ning samas kasvas kaupade nõudlus – see võimendas tarneprobleeme ja tõstis hindu. Majanduse avanemisel peaks olukord normaliseeruma ehk tõuseb teenuste tarbimine.

Kuhu sa julgeksid pikaajaliselt raha investeerida?

Mulle meeldib näiteks saksa pooljuhitootja Infineon, kes toodab lisaks autotööstuse kiipidele ka taastuvenergiale pooljuhte. Kuigi aktsial läks juba mullu hästi, tundub see sektori pikaajaliselt huvitav. Mulle isiklikult meeldib Volkswageni aktsia. Ettevõttel on üsna ambitsioonikad plaanid elektriautode osas. Nad investeerivad kõvasti akutootmisvõimsuste kasvu. Neil on liidriambitsioonid. Vahepeal oli suur ohumärk tegevjuhi jätkamine, aga nüüd sai ta uue mandaadi.

Paljud räägivad kiitvalt või laitvalt rohepöördest. Kuidas investor sellest kasu saaks?

Meil on isegi üks uus Roburi fond, kes sinna investeerib. Kindlasti kasvavad tuule- ja päikeseenergia. Pikaajaliselt on ka huvitavad kaablitootjad nagu Itaalia börsil Prysmian või Prantsusmaal Nexans, mis teevad meretuuleparkidele kaableid. Need ettevõtted ei ole iseenesest kallilt hinnatud. Kuna need ettevõtted on konservatiivsed, pole hetkel karta, et nad üle investeeriks.

Rohepööre peaks järsult suurendama metallinõudlust...

Jah ja mitte ainult. Ka heeliuminõudlus, mida pooljuhtide tootmisel kasutatakse, kasvab. Samas heeliumit saadakse praegu peamiselt fossiilsete kütuste kõrvaltootena. Tekkinud on idufirmad, kes püüavad teha rohelist heeliumit. Kui võtta metallid nagu vask, siis see on üks suur küsimärk. Praegu jätkusuutlikud investorid väga ei investeeri kaevandussektorisse, kuna paljudel kaevandusettevõtetel on ka väga suure CO2 jalajäljega kivisöekaevandused. Kui vaske ei toodeta, siis ei veere ka ükski elektriauto tootmisliinilt maha.

Kas 2022 tuleb võlakirjade hinnakukkumise aasta?

Pikema investeerimishorisondiga pensioniks investeerijale tasuks ikka võtta aktsiariski ja üldse mitte investeerida võlakirjadesse. See sõltub muidugi iga inimese riskivalmidusest. Võlakirjaturul on intressid madalad ja sealt kõrget tootlust oodata on keeruline. Väga pikad nagu saja aastased võlakirjad on isegi volatiilsemad kui tehnoloogiaaktsiad.

Pensionifondidel on lubatud võta võimendust. SEB on vabatahtlikus fondis lubanud kuni 110 protsendist aktsiate osakaalu. Miks Swedbank pole siin sellist fondi teinud?

Me pole siin jah sellist fondi teinud, aga me ei saa välistada, et me tulevikus seda ei teeks. Ma pole sellele küsimusele õige inimene vastama, kuna ei tegele tootearendusega. Väga pikas perspektiivis võib väike võimendus investorile isegi positiivne olla, eeldusel, et alusvara pole liiga riskantne.

Kas rohelised fondid on ikka rohelised?

Väga palju räägitakse rohelistest fondidest ja täna võime öelda, et kõik meie pensionifondid peale K1990 on rohelised fondid. Juriidiliselt korrektselt väljendades on need helerohelised fondid. Nende puhul võetakse arvesse jätkusuutlikkuse aspekte. Turul on ka tumerohelisi fonde, kes investeerivad ainult aktsiatesse, mis panustavad mingisugustesse jätkusuutlikkuse eesmärkidesse. Roburil on hetkel kaks tumerohelist fondi.

Kuhu sai ise investeerid? Kas fondivalitseja töötajatel on üldse lubatud üksikinstrumentidesse investeerida?

Investeerin ikka aktsiatesse, kuigi meil on ka piirangud. Ka Eesti teise samba varad on mul Swedbanki fondis, kuid nüüd olen Rootsi pensionisüsteemi liige. Eesti pensionisüsteemi üks eelis on lihtsus ja läbipaistvus. Kõik fondid on ühes kohas nähtavad ja neid on hästi lihtne vahetada. Rootsis on see keerukuseaste iseäranis tööandjapensionitel palju suurem. Tavainimesel on sellest küllaltki raske aru saada.

Mida kujutab endast Robur?

Robur on suurim varahaldusfirma Rootsis, mis investeerib globaalselt. Kokku on valikus 116 fondi ja hallatavaid varasid on 160 miljardit eurot. Baltikumi varade osa on neli protsenti kõigis Roburi hallatavatest varadest. Roburis on 250 töötajat.