K, 18.05.2022

LHV: kinnisvaraturul hinnalangust ei paista

BNS
LHV: kinnisvaraturul hinnalangust ei paista
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kinnisvara hinnakasv küll pidurdub, kuid hind veel langema ei hakka.
Kinnisvara hinnakasv küll pidurdub, kuid hind veel langema ei hakka. Foto: Liis Treimann

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul võib kinnisvaraturul nõudluse vähenedes ees oodata küll hinnakasvu pidurdumine, kuid hinnalangust pole paista.

«Kinnisvaraturu tervise hindamisel on üheks parimaks mõõdikuks ruutmeetri hinna ja keskmise sissetuleku omavaheline suhe. Kui eelmise buumi tipus 2007. aastal tuli ühe korteri ruutmeetri eest välja käia 1,8-kordne kuupalk, siis täna on see kordaja sisuliselt 1. Nõudlus püsib väga kõrge ja kui mingit välist negatiivset üllatust ei saabu, on pigem loogiline, et kinnisvara kallimine jätkub,» tõdes Aab pressiteates.

Maa-ameti statistika kohaselt tehti 2021. aastal korterite ja majadega 25 protsenti rohkem tehinguid kui aasta varem. Ka krunte läks kaubaks lausa 55 protsenti enam kui 2020. aastal.

Suur nõudlus ja ehitushindade kallinemine on LHV andmetel mõistagi kergitanud ka kinnisvarahindu märgatavalt. Korterite ruutmeetri hind kasvas aastaga umbes 11 protsenti, mis tähendab, et näiteks 50 ruutmeetri suuruse korteri eest tuleb täna välja käia ligi 12 000 eurot enam kui aasta tagasi, tihtilugu rohkemgi.

Erakordset nõudlust kinnitab ka LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel, kelle sõnul leiab märkimisväärne osa kinnisvarast endale ostja juba enne, kui see müügiportaali üles pannakse.

«Need, kes aasta tagasi uurisid küll oma laenuvõimaluste kohta, ent otsustasid turu jahenemist oodata, ütlevad täna lepinguid sõlmides, et oleks pidanud ikka aasta tagasi ka tehingu tegema,» ütles Vatsel.

«Oma kodu soetamiseks on alati hea aeg. Kõige tähtsam on, et otsus oleks põhjalikult läbi kaalutud ja tunne õige. Rutakalt otsustades on oht maksta liiga suur summa kinnisvara eest, mis hiljem selgub, et polegi kõige sobivam,» toonitas ta ning lisas, et kodu ostmisel tuleks ilmtingimata põhjalikult oma võimalusi ja tegelikke vajadusi kaaluda.

«Laenukohustused peaksid moodustama maksimaalselt 50 protsenti sissetulekutest, soovituslikult isegi kuni 45 protsenti, et jääks üle nii igapäevakulutusteks kui ka ootamatusteks. Kodulaenu kuumakse võiks enda jaoks arvutada ka intressiga 6 protsenti, et olla valmis ka võimalikuks euribori tõusuks laenuperioodi jooksul. Samuti on kasulik, kui laenu võetakse koos kaastaotlejaga – see tagab paremad tingimused, sest kahepeale on sissetulekud suuremad ja riskid väiksemad ehk panga silmis ollakse tugevam klient,» soovitab Vatsel.

Märksõnad
Tagasi üles