Urmas Mardi: kaugkütte hinnatõus ootab samuti lahendust

Kaugkütte hinnatõusu uued meetmed ei leevenda. Foto: Urmas Luik

Eile kinnitatud meetmed energia hinnatõusu hüvitamiseks on kindlasti suureks abiks, kinnitas Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Kuid tema sõnul on siiani lahendamata kaugkütte hinnatõus, mis on vähemalt sama suur murekoht.

«Mul on hea meel, et on tehtud üks meede, mis on arusaadav ja ilma närvikuluta. Selles suhtes on kõik mõistlik,» rääkis Mardi elektri ja gaasi hinnatõusu hüvitamisest.

Korteriühistutele teevad aga endiselt muret kaugkütte arved. «Korteriühistutes on kaugkütte osakaal väga oluline ja see võiks olla samamoodi lahendatud, nagu on elektri- ja gaasiarved. Osa hinnast võiks võrguettevõtjale kompenseerida ja ühistuni võiks juba jõudagi väiksem arve,» pani ta ette.

Riigihalduse ministri nõunik Risto Kask tõdes, et kaugküttele pole veel ühtegi uut lahendust. Endiselt saab aga kohalike omavalitsuste kaudu taotleda energiatoetust ka kaugkütte hinnatõusu kompenseerimiseks: hüvitatakse 80 protsenti kaugkütte hinnast, kui hind ületab 7,8 senti kilovatt-tunni eest.

Sellest meetmest saavad abi ainult keskmise ja väiksema sissetulekuga leibkonnad. Keskmisest suurema sissetulekuga pered peavad kalli keskküttega ise toime tulema.

Tallinnas Haaberstis on avalduste menetlemisjärjekorrad pikad ning need, kes kohe esimese hooga hüvitist küsima ei kiirustanud, saavad detsembrikuu arve kohaliku omavalitsuse töötajatele üle anda alles märtsis. Seni tuleb suurte arvetega ise hakkama saada.

«Õismäel sain keskkütte eest üle 100 euro võrra kallima arve, sest Utilitas kasutab kütteks gaasi ja selle hind ettevõttele on kasvanud,» kirjutas Postimehele õnnetu lugeja.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme Dagmar Mattiiseni hinnangul on kogu sügis-talv olnud väga segane aeg.

Uus toetusmeede on muidugi tervitatav, sest toetuste küsimine kohalike omavalitsuste kaudu on seni olnud vaevaline. «Siin ei ole saanud muud teha kui inimesi nõustada ja lohutada ning neid ära kuulata, kui keegi on olnud väga pettunud, kui ta toetust ei saa,» selgitas Mattiisen.

Vanades kortermajades, kus kõik läbi kostab, on tema sõnul niigi keeruline elada ning siis soovitati inimestel veel öösiti pesu pesta, et oma elektriarveid kontrolli all hoida. «Kui inimesed on oma tuleviku suhtes ebakindlad, siis ärritab neid kõik,» võttis ta asja kokku.