Aastakümneid börsimulle identifitseerinud investor Jeremy Grantham, kellel viimasel ajal pole krahhiennustustega vedanud, hoiatas USAs ligi 50-protsendise börsikukkumise eest. Isegi USA keskpank ei suuda aidata, kirjutab Bloomberg.
Börsiguru: oleme supermullis, kus aktsiad võivad kukkuda ligi 50 protsenti (2)
Bostoni varahaldusfirma GMO kaasasutaja postitas neljapäeval teate, et USA aktsiad on supermullis, ja see on saja aasta jooksul neljas. Ta on kindel, et mull lõhkeb, nagu see juhtus 1929. aasta börsikrahhis, 2000. aasta internetiaktsiate krahhis ja 2008. aasta finantskriisis.
Ta märkis, et S&P 500 indeks võib kukkuda kolmapäevaselt sulgemistasemelt 45 protsenti ehk 4. jaanuari tipust 48 protsenti, 2500 punktini. Korrektsioonis Nasdaqi üldindeks võib veel sügavamale miinusesse vajuda.
«Lõhkemine võib toimuda iga hetk»
«Ma ei olnud selles mullis nii kindel aasta tagasi nagu 2000. aasta tehnoloogiaaktsiate mullis või Jaapani börsimullis, ehk siis USA 2007. aasta kinnisvaramullis,» ütles Grantham Bloombergile. «Ma ei olnud nii kindel. Täna olen ma selles peaaegu täiesti kindel.»
Granthami analüüsi kohaselt hakkasid esimesed hädamärgid ilmnema juba mullu veebruaris, kui tosinad kõige spekulatiivsemad aktsiad hakkasid langema. Näiteks Cathie Woodi Ark Innovation ETF on sellest ajast kukkunud 52 protsenti. Siis hakkas keskmise suurusega ettevõtetest koosnev Russel 2000 aktsiaindeks, mis tavaliselt lööb pulliturul tootluselt S&P 500, sellele jalgu jääma.
Lõpuks näitas hullumeelne investorite käitumine, et me võime olla mulli hilises faasis. Investorid kaotasid mõistuse, ostes meemiaktsiaid, elektriautode aktsiaid, krüptorahasid ja NFTsid.
«Nüüd on supermulli küsimustik täidetud ja lõhkemine võib toimuda iga hetk,» kirjutas 83-aastane Grantham. «Kui turgudele naaseb pessimism, siis meil on oodata USA ajaloo suurimat rikkuse hävingut.»
Mullistumine on ka mujal
Sellega sarnane tulemus võis olla 1980ndate lõpus Jaapani börsi- ja kinnisvaramulli lõhkemisel. Kuid ega vaid aktsiad pole supermullis. Veel laiema ja ekstreemsema mulli leiame globaalselt kinnisvaras, mullistunud on ka võlakirjad ja toorained. Isegi kui ei toimu täielik tagasipöördumine statistiliste trendide radadele, võivad USA varad hävida 35 triljoni dollariga.
Viimase 25 aasta mullide põhjuseks on Granthami sõnul valdavalt halb rahapoliitika. Investorid ei saa enam loota, et USA keskpank tuleb neid välja päästma. USA keskpangal on vaja võidelda inflatsiooniga, mille tõttu majanduse elavdamiseks ei saa intressimäärasid kärpida ega varasid osta.
«Eks nad kindlasti püüavad ja sellel võib olla mõningane mõju,» lausus ta.
Tema sõnul on traditsiooniline portfell, mis koosneb 60 protsenti aktsiatest ja 40 protsenti võlakirjadest, üsna mõttetu, kuna võlakirjad pakuvad vähe kaitset. Ta soovitas vähendada USA aktsiaid ja eelistada odavamalt hinnastatud aktsiaid Jaapanis ja arenevatel turgudel, samuti toorainete hoidmist inflatsioonikaitseks. Samuti võiks omada natuke kulda ja hõbedat ning suurendada rahajääki, et osta aktsiaid, kui need on jälle atraktiivsed.