Sellest aastast saab lootusetutelt võlgadelt käibemaksu tagasi küsida

Foto: Arvo Meeks

Käibemaksuseaduse täiendus lubab sellest aastast maksukohustuslastel vähendada enda maksukohustust lootusetutelt võlgadelt.

Seni kehtinud seaduse alusel ei olnud käibemaksukohustuslasel õigust juba tasutud käibemaksu korrigeerida olukorras, kus kauba või teenuse ostja on jätnud arve osaliselt või täielikult tasumata ning selle laekumine tulevikus on ebatõenäoline, selgitas Grant Thornton Balticu maksunõustaja Jaana Sild.

Kuivõrd käibemaksu maksmise kohustus tekib tihtipeale enne arve tasumist, võib niinimetatud lootusetutelt nõuetelt tasutud käibemaks ajapikku akumuleeruda.

Mille alusel saab maksukohustust vähendada?

Käibemaksukohustuse korrigeerimise aluseks on n-ö lootusetu nõue, mis on raamatupidamises maha kantud. Enne nõude mahakandmist peab maksukohustuslane tegema kõik endast oleneva, et tasumata jäänud arve ära makstaks. Kui selgub, et vaatamata maksukohustuslase püüdlustele ei ole see võimalik (kuna näiteks võlgu olev isik on likvideeritud) või võla sissenõudmiseks tehtavad kulutused ületavad laekumisest saadava tulu, võib nõude maha kanda ja vastavalt enda käibemaksukohustust korrigeerida.

Seadus rakendub nõuetele, mis on maha kantud ostja maksevõimetuse tõttu – olukord, kui ostja on kauba või teenuse kvaliteedi vaidlustanud ja keeldub arve tasumisest, ei ole selle seaduse mõistes nõude maha kandmise aluseks.

Seadusemuudatus võimaldab maksukohustust korrigeerida ainult nõuetel, mis on maha kantud alates 1. jaanuarist 2022. Nõuetelt, mis vastavad kõikidele teistele tingimustele, kuid on maha kantud enne uue aasta algust, käibemaksu tagasi ei saa.

Korrigeerimise tingimused

Enda käibemaksukohustuse vähendamiseks peab maksukohustuslane täitma kõik § 291 lõikes 1 sätestatud tingimused.

Maksukohustust saab vähendada üksnes sellistelt nõuetelt, mis on kooskõlas käibemaksuseadusega. See tähendab, et tasumata jäänud kauba või teenuse eest peab olema väljastatud KMSi §-le 37 vastav arve ja see peab olema kajastatud tehingu toimumise maksuperioodi käibedeklaratsioonil.

Maksukohustuslane ja temalt kauba või teenuse soetanud isik ei tohi olla seotud isikud. Korrigeeritav nõue peab olema võõrandamata. Võõrandatud nõude puhul ei ole tegemist võlaga, sest see on sisuliselt kolmanda osapoole poolt rahuldatud.

Arve tasumise tähtpäevast peab olema möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat. Maksu- ja tolliamet leiab, et lühem periood ei ole piisav, et määratleda, kas tegu on lootusetu võlaga ning see soodustaks seaduse kuritarvitamist.

Erisätted üle 30 000-eurostele  nõuetele

Nõuetele, mis on suuremad kui 30 000 eurot (koos käibemaksuga), rakenduvad erisätted. Esiteks ei kehti taolistele nõuetele eelpool väljatoodud arve tasumise tähtajaga seotud 12 kuu piirang. Teiseks on 30 000 eurot ületavate nõuete lootusetuse aluseks kohtulahend. Siinkohal võib kohtulahendiks lugeda igasugust täitedokumenti, mis tõendab nõude olemasolu ja lootusetust (nt maksekäsk, registrist kustutamise otsus, pankrotimenetluse raugemise määrus).

Võlgnikku peab teavitama kirjalikult

Maksukohustuslane peab võlgnikku kirjalikult teavitama nõude mahakandmisest (olles eelnevalt teinud kõik võimaliku võla kättesaamiseks). Alles seejärel võib maksukohustuslane käibemaksu korrigeerida.

Võlgnik, kes saab vastava teavituse ja on tasumata arve alusel eelnevalt sisendkäibemaksu maha arvanud, on kohustatud korrigeerima sisendkäibemaksu teavituse saamise maksustamisperioodis.

Seega kehtestab seadusemuudatus maksukohustuslastele üldise kohustuse pidada arvestust tasumata arvete ja lootusetute nõuete kohta nii arvete esitajatele kui ka võlgnikele.