/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/01/20/14319660t1h74f3.jpg)
Valitsus leppis täna pärast pikki läbirääkimisi kokku energiakriisi lisameetmed, kuid omanike keskliidu esimehe Priidu Pärna (Isamaa) sõnul jätavad need soovida.
Priidu Pärna energiakriisi lisameetmetest: koduomanikud ootavad kala asemel õnge (12)
Positiivne on tema sõnul see, et meetmed rakenduvad automaatselt. «Inimeste jaoks ei tähenda mingite paberite vormistamist, mis segadust külvab,» ütles Pärna.
Murelikuks teeb teda aga asjaolu, et meede kestab vaid kolm kuud. Ning ka see, et elektriarved võivad vaatamata pakutud lahendusele olla ikkagi väga krõbedad võrreldes nende energiahindadega, millest lähtuvad pered oma eelarvet tehes. «Selge on samas see, et kompromiss tuli leida võimaluste ja vajaduste vahel,» tõdes ta.
Kui meede puudutab 80 protsenti majapidamistest, siis on veel 20 protsenti peresid, kes tarbivad elektrit rohkem. «Suurema tarbimisega on just eramajaomanikud ehk see nn poliitikute päästetav keskklass, keda see meede siiski päriselt ei rahulda. Majaomanikud on sageli just lastega pered, kes on suurema ruumivajaduse tõttu korterist majja kolinud ning kelle kulud leibkonnale suurimad,» kirjeldas ta koduomanike olukorda.
«Eesti Energia peaks loobuma käitumisest kiirlaenufirmana»
Segaseks jääb, kuidas hakkab toimima gaasimeede kortermajades, kus gaasileping on sõlmitud korteriühistul ja kus ei saa korterite ehk majapidamiste kaupa gaasitarbimist mõõta, et seda automaatselt hüvitada. Sellele küsimusele peaks valitsus vastuse andma uue nädala alguses.
Praegu tekitavad koduomanikele muret oluliselt kasvanud kaugküttearved ja nende hüvitamiseks peab endiselt sotsiaaltoetust küsima.
«Ootaks Eesti Energialt samuti, et nad loobuks maksete ajatamisel 11 protsendi suurusest aastaviivisest, mis oleks justkui käitumine kiirlaenufirmana,» märkis Pärna.
Omanikud ootavad tema sõnul kala asemel õnge ehk toetusi kodu renoveerimiseks-soojustamiseks, küttesüsteemide väljavahetamiseks ning päikesepaneelide paigaldamiseks ning sellega seonduvate liitumistasude vähendamiseks. «Eramutele sel aastal selleks plaanitav 3,7 miljonit toetusi on praeguste ehitushindade juures köömes.»
Meetmete pakett koosneb kolmest osast
- Esiteks, hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kWh kohta elektritarbimisele kuni 650 kwh. See tähendab, et kui elektri hind kas börsil või fikshinnaga paketis ületab 12 senti kWh, maksab selle osa elektriarvest kinni riik. Tarbija ise midagi tegema ei pea, elektrimüüja saadab talle juba arve, kus hinnalage ületav osa on maha arvestatud.
- Teiseks, hinnalagi gaasihinnale. See on kodutarbijatele 65 eurot/MWh kohta, seda ületava osa kompenseerib riik 100 protsenti kuni tarbimiseni 2,75 MWh.
- Kolmandaks kompenseeritakse äritarbijatele jaanuarist märtsini 100 protsenti elektri võrgutasu (seni oli võrgutasu alandatud 50 protsenti). Koalitsioonipartnerid töötavad edasi ettevõtetele gaasi hinnatõusu leevendusmeetme kokkupanemisel.