Toornafta kallinemine ähvardab autojuhte uute hinnarekorditega

Brenti hind mõjutab otseselt kütushindu ka Eesti tanklates. Foto: Tairo Lutter

Toornafta hind maailmaturul on jõudnud tasemele, mida pole nähtud viimased seitse aastat. Autojuhtidel on põhjust olla murelik, sest hindade edasine kasv näib tõenäolisem kui langus.

Brenti toornafta barreli hind on viimase kuu ajaga tõusnud 23 protsenti, makstes neljapäeva pärastlõunal 88 dollarit barreli kohta. Pea sama jalga on käinud ka mootorikütuste hinnad Eestis: kui kuu tagasi maksis bensiin 95 mitmes jaeketis 1,469, siis praegu on E95 hind kruvinud enamikes tanklates 1,599 euroni.

Alexela juhatuse liikme Tarmo Kärsna sõnul võib hetkel Brenti hinnakõvera ja kütuste jaehindade vahele tõmmata üsna otsese seose. «Hästi lihtsustatult ja üldistatult võime küll öelda, et Brenti ühedollariline tõus korreleerub tänastes postihindades umbes 0,75 sendiga,» selgitab ta Postimehele.

Viimase nädalaga on Brent kerkinud 5 protsenti, see tõus pole aga Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul veel täielikult postihindadesse jõudnud. «Eeldades, et Brenti toornafta hind 86–88 eurol tõesti stabiliseerub, tekib suure tõenäosusega surve ka bensiini tänasele jaehinnale,» selgitas Sassi teisipäeval Postimehele, kelle teatel võtab Brenti hinna ülekandumine posthinda umbes 7–10 päeva. 

Lisaks toornafta hinnale etendab kütuse jaehinnas olulist osa ka dollari ja euro vaheline kurss. Ka see liikumine ei ole olnud just Eesti tarbija poolel. Kuigi jaanuari algusega võrreldes pole märkimisväärset liikumist olnud, siis aastataguse ajaga küll: kui 2021. aasta jaanuaris sai dollari eest 0,82 eurot, siis täna juba 0,88. «Kuna toornaftamaailm käib ümber dollari, siis on tõesti ka see hinnakujunemises oluline tegur. Euro nõrgenemine tõstab kohe ka hindu,» tõdeb Kärsna.

Kui Brenti maailmaturu hind on avalik, siis diislikütus ja bensiin kauplevad suletud keskkondades. «Toornafta ja valmistooted liiguvad kohati küll natuke mööda erinevaid trajektoore, aga üldiselt on pilt üsna korrelatsioonis,» ütleb Kärsna.

Miks liigub hind erinevate tanklate vahel täpselt ühes rütmis?

Vastab Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna

Tõsi on see, et kui Soomes võib ühe kaubanduskeskuse parklas olla hind kõigis tanklates erinev, siis Eestis sellist vaatepilti ei kohta. Seda põhjusel, et põhjanaabritel on suurem mõju erinevatel kliendi lojaalsusprogrammidel. Neil loeb pigem see, milline on kliendi n-ö kodutankla.

Võib arvata, et mõningane harjumus hindu sendi pealt võrrelda võib olla tulnud kaasa ka krooniajast, kus hinna erinevused olid ilmekalt näha.

Mis seal salata, jälgin ka ise autoga sõites aktiivselt konkurentide hindu ja annan info edasi. Kui tanklad on kõrvuti, siis näevad muutust juba tanklate töötajad ise.

RBC Capital Marketsi toorainestrateegia juht Helima Croft ütles sel nädalal Bloombergile, et globaalsed pinged võivad juba lähiajal kergitada naftahinna 100 dollarini. Eesti jaehindades tähendaks see, et oktaanarvuga 95 bensiin võiks ületada juba 1,7 euro piiri. «100-dollarilise Brenti hinna puhul võiks tänastele hindadele ümmarguselt 11 kuni 14 senti otsa liita eeldusel, et kurss ei muutu,» tõdeb Kärsna.

Sellise stsenaariumi realiseerumise riske on Alexela juhatuse liikme kinnitusel mitu.  «Naftatootmises on kaht sorti probleeme. Ühed on lühiajalised ja mõjutatud erakordsetest sündmustest, täpselt nagu oli Kasahstanis,» selgitab Kärsna ja lisab, et säärased tegurid põhjustavad turgudel volatiilsust ja närvilisust, aga ei ole pika mõjuga eeldusel, et olukord maha rahuneb.

Kuid nende üksikute sündmuste kõrval on hulk pikaajalisemaid probleeme, mis põhjustavad tootmismahtude vähenemist ning neid võib Kärsna sõnul võrrelda elektritootmist kimbutavade muredega.

«Aastaid oli nafta hästi odav ja räägiti, et nõudlus langeb. Seetõttu on naftatööstusesse liiga vähe investeeritud. Selle tulemusena juhtub järjest sagedamini, et maardlates on seadmed väljas ning tootmismahud maas. Kuigi OPEC on lubanud mahte igal uuel kuul 400 000 barreli võrra päevas tõsta, siis tegelikult on turgudele kohale jõudnud teadmine, et selle lubaduse täitmisega on probleeme. Ja tekkinud on puudujääk, mis praegu neid hindu kergitab.»

Circle K hinnastamisjuht Sassi lisab, et turgudelt on kadunud ka usk, et koroona aitab hindu alla tuua. «Omikrontüve esimeste uudiste peale vähendasid tootmist nii naftatootjad kui ka rafineerimistehased, et vältida 2020. aasta kevadel tekkinud olukorda, kui tekkis toodangu ülepakkumine. Tänane seis näitab, et tarbimine ja nõudlus ei ole vähenenud, mistõttu on nõudlus suurem kui pakkumine. See on turgudel kütusehinnad üles viinud,» ütleb ta.

Kuidas nähakse kütuse liikumist aga Eestist? «Olen lugenud viimastel päevadel erinevaid hinnanguid ja valdavalt prognoositakse, et barrelihind võiks sel aastal püsida 90–95 dollari juures,» ütleb Kärsna.