/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/10/26/14167809t1h97b5.jpg)
Neljapäeval jõuab valitsuse ette lennundusseaduse muutmine, et muuhulgas lisada sinna meetmed vajaduse korral droonide tõrjumiseks.
Lennundusseadusesse lisandub droonitõrjumise meede
Eelnõu eesmärk on korrastada riikliku lennunduse nõudeid, luua alus peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastada riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, samuti tagada lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamine madalalt lendavatel õhusõidukitel.
Eelnõuga antakse geograafilise ala kehtestamise õigus lendamise piiramiseks valitsusele ning seadusega sätestatud juhtudeks ka ajutise geograafilise ala kehtestamiseks politsei- ja piirivalveametile (PPA), päästeametile, kaitsepolitseiametile, maksu- ja tolliametile ning kaitseväele kas avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil või muude nende asutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Teatud juhtudel, näiteks tulekahju, lennuõnnetuse, liiklusõnnetuse või VIP isikute kaitse korral tekib vajadus piirata kiiresti eelkõige mehitamata õhusõidukite lendamist, mis tähendab, et ka lennupiirangud mehitamata õhusõidukitele teatud õhuruumi osas ajutise geograafilise alana tuleb kehtestada kiiresti.
Riikliku lennunduse nõuete korrastamise käigus muudetakse riikliku õhusõiduki definitsiooni ning lisatakse riikliku lennunduse, kaitselennunduse ja kaitselennunduse õhusõiduki mõisted. Võrreldes kehtiva lennundusseadusega (LennS) lisanduvad riikliku lennunduse õhusõidukite hulka ka päästeameti, keskkonnaameti ja kaitsepolitseiameti õhusõidukid. Kaitselennunduse õhusõidukite hulka arvatakse ka välisluureameti ja kaitseliidu õhusõidukid. Samuti täpsustatakse, millised nõuded LennSist kohalduvad riiklikule lennundusele ja eraldi kaitselennundusele. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt riiklik lennundus järgib üldjuhul tsiviillennundusele kehtestatud nõudeid ja kaitselennundus peamiselt lennundus-määrustikuga kehtestatud nõudeid.
Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavad meetmed ehk niinimetatud droonitõrje meetmed. Nimetatud meetmed on peamiselt seotud avaliku korra tagamise ja riigi julgeoleku kaitsmisega, mistõttu neid ei saa kohaldada iga juhtumi korral.
Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) määratakse riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Sisuliselt tähendab see, et LLT peab määrama osa töökohti riigikaitselise töökohustusega töökohtadeks. Esiteks on seda vaja, et aidata kaitseväge või PPAd kriisiajal ja teiseks, et tsiviillennuliiklus saaks kohe täielikult taastuda, kui riiki ohustav olukord on möödas. Kuidas LLT täpselt kaitseväge aitab, pannakse paika kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga.
Lennuohutuse tagamiseks muudetakse ka relvaseadust (RelvS), millesse lisatakse säte, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama transpordiametile lasketiiru koordinaadid. Juhul, kui tiir on juba olemas, tuleb samuti eelnõuga määratud tähtaja jooksul laskeala keskpunkti koordinaadid, ohuala (RelvSi tähenduses) kõrgus ja laskeala diagonaali pikkus transpordiametile esitada. Lahtises lasketiirus ja -paigas, kus ei ole kasutusele võetud selliseid abinõusid, mis ei võimalda relvast laskmise ajal relva õhku suunata, võib käsitulirelvast laskmisel ohuala olla kuni 4500 meetrit, olenedes sellest, millisest relvast lastakse. Seetõttu on oluline, et piloodid ja kaugpiloodid teaksid, kus sellised lasketiirud ja -paigad asuvad ning saavad sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.