Äpitaksojuht: eelmisel aastal ma makse ei maksnud

Yandex takso. Foto: Yandex

Ida-Virumaa elanik Vladimir (nimi muudetud) otsustas Tallinnas taksot sõita ja sel viisil raha teenida. Ta sai pealinnas taksojuhi teenindajakaardi ning laadis alla ühe menukama taksoäpi. Töötades 12-14 tundi ööpäevas, võib teenida kuni tuhat eurot nädalas, kusjuures tulumaksu maha ei arvestata, räägib Vladimir. Ent maksuvõlg kasvab ja ühel päeval nõutakse see sisse, kirjutab Rus.Postimees. Kuidas sellises olukorras käituda?

Töötab, aga pole palgatöötaja

Eelmise aasta lõpul tegeles Vladimir taksoveondusega mitu kuud. Sealjuures jäi ta eraisikuks, ei registreerunud FIE-ks ega loonud oma firmat ning jättis kogu teenitud raha endale.

Taksojuhi sõnul oli teenistust alustada väga lihtne – tuli vaid linnavalitsuses vormistada luba – taksojuhi teenindajakaart – ja äpp alla laadida. Koostöö võib mõnevõrra erineda, näiteks Bolt teeb juhtidega otseselt koostööd, aga Yandex.Taxi läbi partnerfirmade. Teenitud raha jõuab taksojuhi arvele tavaliselt kord nädalas – välja arvatud komisjonitasu, mille taksoäpi omanik juhi ja kliendi vahendamise eest endale võtab. Antud juhul pole taksojuht palgatöötaja ning tööandja tema eest makse ei maksa.

«Aga ma olen kuulnud, et operaatorfirmasid – Bolti, Yandexit – kohustatakse esitama infot, kellele ja kui palju nad (raha) üle kannavad,» rääkis Vladimir.

Maksu- ja tolliametist (MTA) öeldi, et sellist kohustust ei ole, kuid äpifirmad edastavad juba praegu vabatahtlikult juhtide andmeid MTA-le.

Boltist kinnitati Rus.Postimehele, et sissetulekute deklareerimine ja maksude tasumine on iga juhi vastutusel.

«Lisaks ettevõtluskonto avamisele või FIE-ks registreerumisele, võivad juhid pakkuda teenuseid ka eraisikuna,» märkis Bolti veoteeninduse juht Maksim Boitsov.

Maksude tasumiseks erinevad võimalused

Vladimiri sõnul on ta juba avanud ettevõtluskonto. «Aga mida teha eelmise aasta sissetulekutega? Ja üldse, kuidas töötada taksojuhina, et pärast poleks halb?» küsib ta.

MTA meediasuhete spetsialisti Dmitri Pastuhhovi sõnul võivad sellisesse olukorda sattuda mitte ainult taksojuhid, vaid ka ehitajad, koduabilised ja teised, kes osutavad teistele inimestele mingeid tasulisi teenuseid.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi selgitas, et platvormi kaudu taksosõidu pakkumine on ettevõtlus. «Ettevõtlusest teenitud tulult on maksude tasumiseks mitmeid variante. Kõige lihtsam on kasutada ettevõtluskontot, kus saab maksud kohe makstud ning hiljem ei teki eraldi deklareerimiskohustust. Teine variant on registreerida end ettevõtjana (FIE) või asutada tegevuse tarbeks osaühing,» selgitas Liivamägi.

Siiski, isegi kui teenust pakkuv inimene jääb eraisikuks, ei loeta seda maksuseaduse järgi seaduserikkumiseks. Ent eraisikul saab olema keeruline kanda kõik oma sissetulekud tuludeklaratsiooni ja maksta kõik maksud kord aastas.

Vladimir pole seni maksuseadust rikkunud, kuid tal tuleb käesoleval aastal esitada taksosõidust saadud tulud ja tasuda eelmise aasta eest maksud eraisikuna. Liivamäe sõnul tuleb Vladimiril sel juhul oma teenitud tulu näidata tuludeklaratsiooni e-vormis ning maksta kasult nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu. Kui taksojuht on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, siis lisaks ka kogumispensionimakset.

Sellisel juhul on üldine maksukoormus veidi üle 50 protsendi.

Et selliste mikroettevõtjate maksutahe ei takerduks maksudeklaratsioonide ja raamatupidamisega seonduvasse halduskoormusesse, loodi 2019. aastal lihtne ja mugav ettevõtluskonto maksurežiim, märkis Liivamägi.

MTA teatel saab ettevõtluskonto avada LHV pangas. Panga kinnitusel ei pea konto omanik ise arvet pidama, sest maksud arvestatakse automaatselt maha kõigilt summadelt, mis sellele kontole laekuvad.

Sealjuures on maksud sellisel juhul tavalisest madalamad: 20 protsenti, juhul kui laekumiste summa ei ületa kalendriaasta jooksul 25 000 eurot, ja 40 protsenti, kui ületab.