/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/01/19/14317982t1h64ca.jpg)
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) värskest konjunktuuriuuringust ilmneb, et perede majanduslik olukord liikus detsembris negatiivses suunas.
EKI: perede majanduslik olukord neljandas kvartalis halvenes
Detsembris hindas 55 protsenti peredest, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi, kuid võrreldes 2020. aasta sama kuuga ja kolme kuu taguse seisuga oli enam neid peresid, kes tundsid majandusolukorra halvenemist – 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta septembris oli vastav näitaja 16 protsenti, viimati detsembris aga 27 protsenti. Paranenud on viimase aastaga majanduslik olukord 16 protsendil peredest.
Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid samuti detsembris halvemad kui septembris. 22 protsendi küsitletute hinnangul võiks nende pere majandusolukord olla 12 kuu pärast parem, 37 protsendi vastanute hinnangul jääb samaks ja 26 protsenti prognoosis halvenemist. Mida madalama pere sissetuleku grupiga on küsitletuist tegu, seda enam on grupis ka majandusolukorra halvenemist prognoosijaid.
Elanike ootused Eesti majandusarengu suhtes on muutunud taas pessimistlikumaks – 25 protsenti küsitletutest prognoosis detsembris riigi majandusolukorra paranemist järgneva aasta jooksul, 21 protsenti sama olukorra püsimist ja 39 protsenti pelgas halvenemist.
Üheks pessimismi suurenemise põhjuseks on EKI teatel kiirenenud inflatsioon. Nii elanike hinnang toimunud hinnatõusule kui inflatsiooniootused püsivad kõrged ning 50 protsendi vastanute arvates on hinnad viimase aastaga oluliselt tõusnud. Elanike tunnetuse kohaselt on hinnad viimase aasta jooksul tõusnud 9 protsenti ja tõusevad 2022. aasta jooksul 7 protsenti.
Püsikaupade ostukavatsused olid aga aasta viimases kvartalis paremad kui 2021. aasta eelnevate kvartalite jooksul ja paremad kui aasta tagasi. Säästmiskavatsused on alates augustist olnud positiivsed ja oluliselt paremas seisus kui aasta tagasi. Siin võib EKI hinnangul näha teisest pensionisambast välja võetud raha mõju ning osa inimesi püüavad nüüd raha ise investeerida.
Ka perede rahanduslik olukord oli 2021. aasta detsembris parem kui aasta tagasi. Detsembris säästis 59 protsenti peredest, 31 protsenti tuli ots-otsaga välja, 8 protsenti kulutas varasemaid sääste ja 1 protsent oli võlgades. Varasemate säästude kasutajaid on viimastel kuudel olnud tavapärasest enam ja ka see on EKI hinnangul ilmselt seotud teise pensionisamba säästude kulutamisega.
Tarbijate kindlustunne detsembris langes detsembris septembri 2 punktilt -10 punktile ja on mõnevõrra halvem pikaajalisest keskmisest. Aasta tagasi oli indikaator aga -18 punkti. Aastases võrdluses on oluliselt paranenud ootused riigi majandusarengule ja püsikaupade ostuprognoos, septembriga võrreldes on aga halvenenud kõik kindlustunde komponendid.
Tarbijate kindlustunne oli detsembris negatiivne kõigis sotsiaalsetes gruppides, välja arvatud alla 29-aastased noored. Lõhe naiste ja meeste kindlustunde vahel oli suurenenud 8 protsendipunktini.