/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/04/12/13725419t1hf44e.jpg)
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) eelmise aasta neljanda kvartali majandusülevaatest selgub, et varasem optimism majanduses on asendunud mõõdukama hoiakuga, samas on tugev seis ekspordis, investeeringutes ja eratarbimises.
EKI uuring: optimism majanduses asendus mõõdukusega
EKI poolt küsitletud ekspertidest peab majanduse üldist olukorda hetkel heaks 64 ja rahuldavaks 36 protsenti. Investeeringuid hindasid eksperdid samuti soodsaks, kui 67 protsenti pidas olukorda heaks ja 33 rahuldavaks. Endiselt on kõrge ootus eratarbimisele, kus suur enamik ehk 86 protsenti ekspertidest hindas hetkeolukorda heaks.
EKI direktor Marje Josingu sõnul on probleemiks nii ettevõtetele kui eratarbijatele inflatsiooni järsk kiirenemine. «Eesti inflatsioon oli detsembris euroala kiireim ja sisendihindade kiire tõus halvendab ettevõtete konkurentsivõimet. Murekohaks on ka suurem lõhe inimeste kindlustundes ja majanduslikus hakkamasaamises. Madalama tuluga peredel kulub sundkuludele ligi 45 protsenti kulutustest. Tarbijabaromeeter näitab, et sageli sellistel peredel pole sääste ja kulutatakse nii palju teenitakse. Kui toidu ja eluaseme kulud järsult tõusevad, vajavad sellised pered kiiret majandusabi,» ütles Josing.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on energia- ja tarbijahindade kiire kasv negatiivselt mõjutanud inimeste ja ettevõtete kindlustunnet. «Valitsuse toetused on suunatud leibkondadele, kes enim toetust vajavad ning võrgutasude osaline hüvitamine aitab ka ettevõtteid,» lisas ta.
«Ettevõtetele on ärimahtude kasvatamiseks jätkuvalt suurimaks probleemiks oskustööjõu puudus. Kuid keerulisele ajale ja tööjõupuudusele vaatamata on meie eksportivad ettevõtted olnud edukad. Oskustööjõu puuduse leevendamiseks on ettevalmistamisel ettepanekud välismaalt spetsialistide värbamise lihtsustamiseks sektorites, kus kohalikke inimesi napib,» rääkis Sutt.
EKI ekspertide detsembrikuu hinnangud näitavad, et kuue kuu pärast on majanduse olukord mõnevõrra halvem kui praegu. Samas majanduskasv jätkub, kuigi kõrgema võrdlusbaasi tõttu madalamas tempos, kui eelmisel aastal.
EKI koostatud keskmise toidukorvi maksumus kallines eelmise aasta viimases kvartalis aastases võrdluses 5,9 ja kvartaalses võrdluses kolm protsenti kokku 84,6 euroni. Selle aasta esimestel kuudel toidu hinnatõus kiireneb.
Covid-19 mõjudest ettevõtetele oli detsembris endiselt suureks probleemiks tõrked tarneahelas ja eelkõige tootmissisendite kallinemine. Ettevõtete tööd takistab ka töötajate puudumine haigestumise või karantiini tõttu. Juunis tehtud kuue kuu prognoos osutus liialt optimistlikuks ja koroona mõjutab praegu ettevõtteid ja kogu tarneahelat tunduvalt enam, kui siis loodeti.
EKI prognoosib 2022. aasta majanduskasvuks 3 protsenti ja inflatsiooniks 6,5 protsenti.