Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Elering: ülekoormustasu läheb investeeringute rahastamiseks (14)

Copy
Eleringi juht Taavi Veskimägi
Eleringi juht Taavi Veskimägi Foto: Elering

Eesti ja Soome börsihinna erinevusest Eleringile ja Soome Fingridile laekuv nõndanimetatud ülekoormustasu ei ole Eleringi jaoks kasum ega kasumiaruandes kajastuv tulu, vaid sihtotstarbeline tasu, mis laekub eraldi fondi, mille eesmärk on eelkõige nende samade ülekandevõimsuste suurendamine piiridel.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et ülekoormustasu ei ole Eleringi tulu ega kasum, mis kajastuks kasumiaruandes ja Eleringi omanik ei saa seda raha ettevõttest välja võtta. «Ülekoormustasu kasutamise võimalused paneb paika Euroopa Liidu regulatsioon ning selle kasutamise üle peab järelevalvet konkurentsiamet. Ülekoormustasu eesmärk on koguda raha eraldi fondi nende samade ülekandevõimsuste suurendamiseks. Näiteks, kui ehitame Estlink 3 ehk kolmanda Eesti-Soome ühenduse, siis saame kasutada seda raha ilma tarbija tasusid tõstmata.»

Elering kasutabki ülekoormustasu põhja-lõunasuunaliste ülekandeliinide uuendamiseks Eesti sees, piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks ning tulevikus näiteks Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse rajamiseks.

«Näiteks rahastame ülekoormustasust Narva piirkonnas algavaid ning Valga juures Lätti suunduvate liinide uuendamist sünkroniseerimise projekti raames. Samuti kasutas Elering sama rahastusallikat Eesti-Läti kolmanda ühenduse rajamiseks. Ei sünkroniseerimise projekti ega ka uue Läti ühenduse projekti polnud tänu ülekoormustasule vaja kaasata Eesti elektritarbija raha,» selgitas Veskimägi. «Kui kahtluse alla on seatud Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse vajalikkus, siis ilma selle ühenduseta me Eestit Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ühendada ei saa ega samuti liita uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemiga.»

Ülekoormustasu võimaldab samuti pakkuda turuosalistele ehk eelkõige elektrimüüjatele riskimaandamisinstrumente, mis on eelduseks soodsamate elektripakettide turuletoomisele lõpptarbijatele. Läti suunal on taoline instrument kasutusel juba aastaid. Elering on teinud ära ettevalmistused sarnase instrumendi rakendamiseks ka Eesti-Soome piiril. Instrumendi rakendamise otsuse langetavad Eesti ja Soome energiaturu regulaatorid.

2021. aastal teenisid Elering Soome ja Läti piirilt ülekoormustasu 65 miljonit eurot. Sama palju tasu teenisid neilt piiridelt kahepeale ka Soome süsteemihaldur Fingrid ja Läti süsteemihaldur AST.

Tagasi üles