Elektri hind tuleb alla, kui kasutame rohkem oma tuult

Timo Tatar Foto: Konstantin Sednev

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar selgitab, et praegune elektri hinna kujunemise mehhanism on optimaalne, kuna hoiab tootjaid turul. Samuti rääkis ta Postimehele kahest moodusest, kuidas tuua elektrihinnad alla või vähemalt võrdseks Soome hindadega.

​Kuidas kujuneb kõrge elektri hind? Süüdlaseks on tehtud nii elektribörs kui ka süsteem, kus viimasena turule siseneja määrab kauplemistunni lõpphinna.

Nordpooli mudel ei ole midagi ainult sellele elektriturule ainuomast, sama mudelit kasutatakse kõikjal Euroopas ja maailmas. Olukorras, kus turul on palju eri tootjaid sisuliselt sama kauba, kuid erinevate tootmishindadega, tekib vajadus leida optimaalseim viis pakkujate järjestamiseks. Seda tehakse viisil, et need, kes ühel päeval turule ei pääse, ei jalutaks järgmisel päeval turult minema ega paneks oma elektrijaama kinni. Börsile teevad tootjad pakkumisi lähtudes oma toodangu muutuvkuludest – ehk siis soojuselektrijaamade puhul sisuliselt CO₂ ja kütuse hinnast. Muutuvkulude tagasi teenimine on tootja vaates esimene moment, kui tal on mõtet oma tootmine käima panna. Iga sent, mida ta muutuvkuludest enam teenib, tähendab juba kapitalikulude tagasiteenimist ning ka kasumi teenimist.

Majandusteooria kinnitab, et selline turumudel on optimaalseim, tagamaks tarbijatele igal tunnil optimaalseima hinna ning tootjatele motivatsiooni investeerida ning olla turul. See mudel tagab ka, et tootjatel ei ole motivatsiooni hakata oma pakkumistega spekuleerima.