K, 18.05.2022

Euroopa metallitöösturite arvates tuleks energiahindade ohjamiseks minna strateegiliste gaasivarude kallale

Erkki Erilaid
Euroopa metallitöösturite arvates tuleks energiahindade ohjamiseks minna strateegiliste gaasivarude kallale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Metallitootja ThyssenKruppi tehas Duisburgis, Saksamaal.
Metallitootja ThyssenKruppi tehas Duisburgis, Saksamaal. Foto: FRIEDEMANN VOGEL

Euroopa metallitootjate liit soovib Euroopa Komisjonilt, et EL tooks energiahindade alandamiseks maagaasi strateegiliste varude arvelt turule juurde, samuti soovitakse heitekvootidele piirhinna kehtestamist.

Kui energiahindade ohjamiseks midagi kiiresti ette ei võeta, siis tabab Euroopa metallitööstust järjekordne tootmiskärbete ja sulgemiste laine, hoiatas piirkonna suurimaid tootjaid esindav liit Eurometaux täna Euroopa Komisjonile (EK) saadetud kirjas, vahendas Financial Times.

Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul on, et tootjate strateegilisi varusid puudutav soovitus ilmselt vastuseks EK ettepanekule kaaluda edaspidi üleeuroopalise strateegilise gaasivaru loomist. «Metallitootjad eelistaksid tulevikku suunatud lahenduse asemel või sellele lisaks näha seda, et koheselt lükataks turule riikide tänased reservid, et sellega püüda turuhinda allapoole mõjutada,» rääkis Kaasik.

Kaasik rõhutas, et riikide strateegiline varu ei võrdu ega ole võrreldav gaasimahutites oleva gaasikogusega. «Mahutites olev gaas on valdavas osas gaasimüüjate ja gaasiga kauplejate oma ning need ettevõtted kasutavad gaasi nii nagu see nende klientide vaates on ratsionaalne,» kirjeldas Kaasik. «Riikide strateegilised varud on reeglina sellised, mis võimaldavad katta kaitsmata tarbijate suhteliselt lühikese perioodi tarbimist.»

Eestis on näiteks sellise reservi suuruseks ca 100 GWh, mis moodustab suhteliselt väikese osa kogu Eesti aastasest tarbimisest. «Võimalik, et ka selliste suhteliselt väikeste koguste turule paiskamisega on võimalik turuhinda mõjutada, samas võib see efekt jääda lühiajaliseks ja kriisi puhkemise korral siis enam reservi polegi.»

Metallitootjate mure on Kaasiku sõnul kahtlemata arusaadav, sest energiamahukal tööstusel on kõrgete energiahindade tingimustes väga raske toime tulla ja tuge nad kahtlemata vajavad.

Tootjad ärgitavad Brüsselit aga kohe tegutsema. «Ilma ELi ja liikmesriikide jõulisemate meetmeteta on meie sektoris tootmiskatkestusteks reaalne oht, mis kahjustab Euroopa strateegilise autonoomia eesmärke,» seisis komisjonile lähetatud kirjas.

Rekordiliste gaasi- ja elektrihindade põhjustatud finantsprobleemid on sundinud mitut suurt metallitootjat oma tootmist vähendama või suisa sulgema. Samuti on suured metallitarbijad, näiteks autotootjad, olnud sunnitud importima metalli USAst või Hiinast, mille tarnete süsinikujalajälg on sageli suurem.

Euroopa suurim metallitootja Aluminium Dunkerque on vähendanud tootmist 15 protsenti, tsingitootja Nyrstar on kärpinud oma Aubys, Põhja-Prantsusmaal, asuva sulatustehase toodangut koguni poole võrra. Goldman Sachsi hinnangul on viimastel kuudel kogu Euroopas toodetud vähem 820 000 tonni alumiiniumi ja 750 000 tonni tsinki.

Värviliste metallide, sealhulgas alumiiniumi, vase ja tsingi tootmine on oluliselt energiamahukam kui näiteks terase tootmine ning elektrikulud moodustavad selles sektoris kuni 40 protsenti tootmiskuludest.

Kui praegused kõrged elektrihinnad kestavad veel kaua, siis ei suudeta Eurometauxi hinnangul Euroopas enam säästvalt toota elektrisõidukite akude või tuuleturbiinide ja päikesepaneelide tootmiseks vajalikke metalle. See aga võib õõnestada ELi plaane võidelda kliimamuutustega. «Reaalsus on see, et kasvavat ülemaailmset nõudlust metallide järele rahuldatakse praegu uute tootmisvõimsustega mujal maailmas,» seisis kirjas.

Kauplejad eeldavad, et energiahinnad jäävad kogu kontinendil lähiajal kõrgeks, sest Euroopas püütakse gaasihoidlaid, mis on hetkel vaid poolenisti täis, esimesel võimalusel uuesti täita. See tähendab, et metallitootjatele armuaega ei anta.

Kui Brüssel pakub ettevõtetele pigem otseseid toetusi ja maksusoodustusi, siis Eurometauxi hinnangul oleks vaja pikemaajalisi meetmeid. Nende ettepanekud hõlmavad strateegiliste reservide kasutamist gaasihindade stabiliseerimiseks, süsinikdioksiidi maksumuse piiramist ja riigi hädaabiraamistiku kiiret väljatöötamist, mis võimaldaks liikmesriikidel vajadusel kiiresti tegutseda, mis toimib juba pandeemiaga seotud abimeetmetega.

Samuti peaksid liikmesriigid kehtestama ülemmäära rasketööstuses tarbitavale elektri hinnale. «Kuigi elektrihinnad on tõusnud paljudes riikides üle maailma, on Euroopa tootjad kõige rohkem kannatada saanud,» seisis kirjas. «Selle põhjuseks on asjaolu, et enamiku väljaspool Euroopat asuvate riikide tööstused saavad kasu sealsete valitsuste kehtestatud reguleeritud tariifidest või soodsatest elektrilepingutest, mis kaitsevad neid hiljutiste hinnatõusude eest.»

Margus Kaasiku sõnul on gaasi turuhinnad õnneks langenud võrreldes detsembri keskel nähtud hindadega. Tänasel päeval on käesoleva aasta esimese kvartali futuuride hinnad 80 euro/MWh juures ning suvised ja järgmise talve hinnad 60 euro/MWh juures. «Gaasihinna edasist liikumist on keeruline prognoosida, lähinädalatel võiks hind oluliselt mitte muutuda. Tõehetk võib saabuda kevadel, mil loodetavasti saame näha hindade normaliseerumist.»

Märksõnad
Tagasi üles