Taavi Veskimägi: Soome kolmas kaabel toob elektri võrgutasude tõusu

Taavi Veskimägi. Foto: Eero Vabamaegi

Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutab sotsiaalmeediapostituses, et Soome ja Eesti vahel tuleb kolmas elektriühendus EstLink3, kuid see tähendab, et elektronid kahe riigi vahel liiguvad küll paremini, kuid võrgutasud tõusevad. Samuti tuleb tema sõnul hinnaerinevuste maandamise võimalus. 

 

Viimastel aegadel pakub energiahindade kontekstis kõneainet elektri börsihinna erinevused hinnapiirkondade, Eesti puhul eelkõige meie ja Soome hinnapiirkonna vahel. Hinnad saavad naaberhinnapiirkondades olla erinevad vaid juhul, kui ülekandevõimsused piirkondade vahel ammenduvad, tekivad nn pudelikaelad.

 

Kui alates Estlink 2 (650MW/320mln€) töösse panemisest Eleringi ja Fingridi poolt 2014. aasta veebruaris nappis ülekandevõimsust Eesti ja Läti vahel, siis alates eelmisest aastast on pudelikael gaasi ja CO2 hinna kallinemise ning neljanda Eesti-Läti ühenduse töösse paneku tõttu liikunud pigem Eesti ja Soome vahele.

 

Balti riikides asuvad elektrijaamad toodavad summaarselt elektri kallimalt ja kasvanud on surve Põhjamaade odavama elektri suuremaks impordiks Balti riikidesse.

Küsitud on, et miks neljas Eesti-Läti ühendus? Esiteks, see on eeldus, et me saame vanad olemasolevad üle Valga Lätti minevad liinid rekonstrueerida, mis on vajalik ilma elektrisüsteemi suurde riski panemata rekonstrueerida.

 

Teiseks, 2026 kui kõik Venemaa ja Valgevene ühendused lõikame läbi, siis kukub hetkel ca 1000MW-lt 1600MW-le kasvanud ülekandevõimsus Lätiga 1000MW’le tagasi.

 

Kolmandaks, see liin avab Lääne-Eesti ja saarte, sh Läänemere taastuvenergia potentsiaali. Ühesõnaga, seda liini vajame nii sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga kui elektritootmise edendamiseks Eestis.

Kindlasti on strateegiliselt olnud meie viimaste aastate fookus sünkroniseerimise projektid. See on ca 300 miljoni euro eest projekte + kogu elektrisüsteemi võimekuse kvalitatiivne tõstmine.

 

Mida me teeme nüüd Soome suunal?

Elering on ehitanud koos Fingridiga kaks Eesti-Soome ühendust ja me oskame ühendusi ehitada. Samas ühenduse ehitamine on väga kallis ja see läheb võrgutasusse, mille kõik tarbijad peavad kinni maksma. Teatavasti oli peale Estlink2 valmimist suur nurin võrgutasude suhtes, elektrihind kukkus tänu sellele oluliselt (veel 2020 oli aasta keskmine 33 € / MWh), et olime osa Soome elektriturust, võrgutasu tõusis aga olematul määral 11,34-lt 12,83 €/MWh-st.

 

Elering ja Soome süsteemihaldur Fingrid käivitasid juba eelmise aasta sügisel ettevalmistused Eesti-Soome täiendava elektriühenduse arendamiseks. Käimas on analüüs, et välja valida kohad uue ühenduse liitmiseks Eesti ja Soome olemasoleva elektrivõrgu külge, samuti lisasime ühenduse Euroopa põhivõrkude poolt selle aasta sügiseks koostatavasse 10-aastasesse arengukavasse.

 

Arengukava koostamine peab andma vastuse uue ühenduse pikaajalise tasuvuse kohta. Tasuvus on eeldus, et saaksime ühenduse ehitamiseks kasutada tarbijatelt kogutavat võrgutasu ja/või Euroopa Liidu vahendeid.

 

Uue liini planeerimine ja ehitus võtavad tavaoludes umbes 10 aastat. 2030 peaks olema eesmärk, kui saame soomlased pardale. Ainuüksi trassivalikud, planeerimismenetlus, keskkonnamõjude hindamine ja vajalike lubade hankimine võtavad optimistliku hinnangu järgi 5–6 aastat. Eleringi ja Fingrid on juba alustanud esialgse trassivalikuga, mille järel saame käivitada ka planeerimismenetlustega mõlemas riigis.

 

Uue ühenduse ehitamine võtab ligikaudu neli aastat. Oluline on mõista, et energiataristu rajamises on järgmisel 10–15 aastal turg mitte ainult Euroopas, vaid globaalselt üle ujutatud kiirkorras realiseerimist ootavate projektidega.

 

Võib olla omab kõige tugevamat mõju EstLink 3 projekti realiseerimise ajagraafikule asjaolu, et tegu on kahe riigi vahelise projektiga – tähtaegade ja tegevuste kohta on vaja mõlema poole nõusolekut ja koordineeritud pingutust. Arusaadavalt on Eesti poolel, kus elektrihind on pigem kõrgem, motivatsioon Estlink 3 kiireks ehitamiseks suurem kui Soomes.

Hinnariski maandamise instrumendid

Kui ülekandevõimsusi ei ole hinnapiirkondade vahel piisavalt, siis tekib nö ülekoormus ning hinnad ei saa kahe börsipiirkonna vahel ühtlustuda. Seda hinnaerinevust ehk pudelikaela vaadeldakse seadusandluses elektrituru probleemina, mille lahenduseks on välja töötatud «ülekoormustulu mehhanism».

Ülekoormustulu mehhanismi järgi maksavad elektribörsid ülekandesüsteemi halduritele igal tunnil hinnaerinevuse korral ülekandevõimsustulu.

 

Sellel ülekandetulul on aga väga kindel eesmärk ülekoormuse turuprobleem lahendada ja ELi õiguses (määruses 2019/943) on kindlalt määratud, et seda raha võib kasutada olemasoleva ülekandevõimsuse säilitamiseks, uute ülekandevõimsuste ehitamiseks või hinnaerinevusest tekkinud riski maandamise instrumentide pakkumiseks.

 

Hinna maandamise instrumentide ehk FTRide (Financial Transmission Rights) vajadust hindavad regulaatorid (Eestis konkurentsiamet) regulaarselt ja neid saab pakkuda vaid juhul, kui mõlema riigi regulaatorid on sedasi määranud ja süsteemihaldurid ainult koos (st Elering üksi ei tohi piiriülese hinnariski instrumente pakkuda).

 

Varem Eesti-Soome piiril vajadust ei olnud, sest Eesti ja Soome hinnapiirkondade hinnaerinevused olid väikesed või puudusid üldse. Olukord muutus CO2 hinna tõustes ja 2020. aasta väga madalate elektrihindade ajal, kui Põhjamaade odav taastuvenergia tõrjus Baltikumi turult välja siinsed fossiilsed elektritootjad.

 

2021. aastal tellis konkurentsiamet koos Soome regulaatoriga uue analüüsi, kus leiti, et vajadus uue instrumendi järele on olemas.

 

Elering ja Fingrid on alates sellest otsusest tegelenud hinnamaanduse instrumendi loomisega Estlinkide kaudu ülekantavale võimsusele. Oluline on märkida, et süsteemihaldurid saavad teha reeglistiku taolise instrumendi loomiseks, aga selle kinnitavad Eesti ja Soome regulaatorid. Instrumendi loomine seisab hetkel regulaatorite taga, kes ootavad vastust Euroopa regulaatorite ühendusest ACER.

 

Seaduses määratud avalikke konsultatsioone, kooskõlastamisprotsessi, nõutud tähtaegu ja oksjoniplatvormi IT-arendust arvesse võttes toimuvad oksjonid Eesti-Soome FTR 2023. aasta võimsusele.

 

FTRi loomine ei ühtlusta otseselt elektri hindu, küll aga võimaldab see maandada turuosaliste hinnariski, kes on oksjonilt ostnud endale hinnamaandusinstrumente. Hinnavahe tekkimisel tehakse FTRi tagasimakseid instrumendi ostjatele. Näiteks Elering müüks 100MW Eesti-Soome FTRi ja oksjonil kujuneb hind 10 EUR/MWh. Elering maksab FTRi ostnud turuosalisele tagasi mistahes tegeliku hinnaerinevuse. Näiteks kui tegelikult kujuneb Eesti ja Soome börsihinna erinevuseks 5 eurot, siis turuosaline on maksnud FTRi eest 10 eurot, aga Eleringilt saab 5 eurot, ehk ta on riski maanduse eest maksnud peale 5 eurot. Kui tegelik hinnaerinevus on 18 eurot, siis Elering maksab turuosalisele 18 eurot ehk turuosaline on saanud tulu 8 eurot.

 

Oluline on märkida, et kuna FTR müüakse oksjonil ja turuosalised, kes FTRiga hinnariski soovivad fikseerida, teevad oma pakkumise, hinnates, kui suureks hinnaerinevus võib kujuneda, siis tegelikkuses toimiva turu korral kujuneb FTRi hind ligilähedaselt võrdseks tegeliku hinnaerinevusega ehk FTRi ostnud turuosaline ega Elering ei saa midagi soodsamalt, ei kanna kahju ega teeni lisatulu. Samas see võimaldab turuosalisel fikseerida, et hinnaerinevus Eesti ja Soome vahel ei ületa tema jaoks kuluna FTRi hinda.