Detsembris oli pea 3000 elektriarvestit rivist väljas

Elektriarvesti Foto: Elmo Riig / Sakala

Elektrilevi haldab kokku ligikaudu 690 000 kaugloetavat arvestit. Jooksvalt on ettevõtte kinnitusel probleemeneist umbes 0,4 protsendi ehk siis maksimaalselt 3000 arvestiga.

Kliente teavitab Elektrilevi mõõteandmete prognoosimisest kui mõõteandmed pole laekunud üle ühe kuu, detsembris oli saadetud 2 937 teavitust.

Kui elektritarbimise andmed Elektrilevini ei jõua, siis koostatakse arve varasemate tarbimisnumbrite põhjal. Kui samas olla väga kokkuhoidlik, võib ikka juhtuda, et maksta tuleb rohkem kui tarvis oleks.

Tarbijaportaalile kirjutas lugeja, kes esimese hooga oli hämmingus Elektrilevi soovitusest tema peakaitset kontrollida. «Automaatselt katsusin käega oma pealage ja mõtted liikusid foolium-mütsikese suunas. Mehe keevitaja-kiiver tundus ka turvaline valik. Igaks juhuks panin ruttu oma villase mütsi pähe,» kirjutas lugeja, kelle elektriarve oli senisest 4 korda suurem.

Tegelikult oli probleem selles, et tema kodus ei edastanud elektriarvesti tarbimisandmeid ning selle üheks põhjuseks võib olla voolu väljalülitamine elektri peakaitsmest.

Kaugloetav arvesti peaks Elektrilevile edastama tarbimisandmeid, infot pingekvaliteedi ja katkestuse kohta ka siis, kui elektrit ei tarbita. Paraku juhtub ikka, et kauglugemine ühel või teisel põhjusel ebaõnnestub.

Andmete edastamise tõrke puhul Elektrilevi kõigepealt kontrollib, kas arvesti on vooluvõrguga ühendatud. Tihtipeale on probleem selles, et klient on lugeja välja lülitanud ja see ei ole kaugelt tuvastatav.

«Kaugloetavad arvestid on nutikad seadmed – oskavad ise ennast kontrollida ja annavad vigadest Elektrilevile teada. Põhilised probleemid on seotud arvestite kommunikatsiooniga - kui ühel hetkel side arvestiga katkeb, siis esialgu ei ole Elektrilevil infot, mis on selle põhjuseks – kas klient lülitas peakaitsme välja, tekkis mingi häire, mis takistab signaali edastamist või arvesti on ise rikkis,» selgitas Enefit Connect OÜ Mihhail Mostovstsikov.

Kui arvesti on sisse lülitatud ja registreerib tarbimist, siis üldjuhul arvesti ise on korras aga probleemiks on arvestinäitude jõudmine Elektrilevi süsteemi. «Tegemist ei ole tarkvara probleemiga, vaid andmete edastamise lahenduse omapäraga. Veel parema ja kvaliteetsema sidelahenduse loomine nõuaks täiendavaid investeeringuid, mis tõstaks arvestite maksumust ja mõjutaks seeläbi ka võrguteenuste tariife,» rääkis Mostovstsikov.

Igakuiselt külastab elektrilevi sadu objekte kauglugemise taastamiseks ja enamasti saab probleem lahendatud ilma arvestivahetuseta. «Ainult üksikutel juhtudel tuleb arvestit vahetada ja see ei pruugi tähendada mõõteandmete kadumist,» kinnitas Mostovstsikov.

Tema soovitab inimestel ise aeg ajalt jälgida, kas arvesti töötab. Esmalt võiks veenduda, kas arvesti tabloo näitusid kuvab või on ekraan pime. Kui ekraan on korras, siis vasakus servas on näha noolekesi, mis tähistavad elektrikoormust. Sellisel juhul võib arvestil lülitada lülitit ja kontrollida, et vool kodus kaob: tuled kustuvad ja ekraanil noolte asemel tekivad romb ja täpp. Kui need märgid ilmuvad, siis on arvesti korras. Kui ekraan on pime, võib viga olla selles, et arvesti on pingetu või arvesti ekraan on lakanud töötamast. Viimasel juhul tuleb sellest teavitada Elektrilevi, kes vahetab arvesti välja töötava vastu.

Vajadusel Elektrilevi kontrollib, milles on häda. Selleks peab olema kas Elektrilevi või kliendi soov. Kui kontrollimisel selgub, et mõõteseade ei vasta nõuetele, kannab kontrollikulud võrguettevõtja.

Kui mõõteseade vastab nõuetele ja erakorralise kontrolli soov on tulnud kliendi poolt, tuleb raha välja käia kliendil. Kui mõõteseadme viga on lubatust suurem, siis võrguettevõtja teeb tarbitud koguste ümberarvestamist kuni 12 kuu ulatuses.

Kaugloetav arvesti peab olema kogu aeg elektrivõrgus 

Arvesti vahetamise tasu on 42,67 eurot . Mõõtesüsteemi erakorraline kontrollimine laboris maksab 47,69 eurot , millele lisandub alati arvesti vahetamise tasu.

Kaugloetav arvesti peab olema kogu aeg vooluga ühenduses. Elektri väljalülitamiseks tuleb kasutada arvestil olevat lülitit, mitte peakaitset. Sama lülitit tuleb kasutada ka siis, kui näiteks suvilast pikemaks ajaks lahkuda. Nii saab Elektrilevi olla kindel, et tarbimiskohas olev arvesti on töökorras ja võrguühendus ei ole katkenud. Ainukeseks erandiks on elektritööd, mille ohutuse tagamiseks tuleb vool välja lülitada otse peakaitsmest (kuni 24 tundi).