Päevatoimetaja:
Erkki Erilaid
Saada vihje

Korralik säästja jagab oma nippe: laps sai pere eelarves oma jäätiserea

Copy
Riin Rehemaa koos lapse ja lumememmega
Riin Rehemaa koos lapse ja lumememmega Foto: Erakogu

Kulusid ja tulusid hakkas Riin Rehemaa teadlikumalt kaardistama juba 8 aastat tagasi, kui tekkis soov osta esimene oma kodu. Aastate jooksul kogutud nippe oli ta nõus ka teistega jagama. 

Pidime välja mõtlema, kuidas lühikese ajaga suur summa raha kokku korjata. Tegime Exceli, püüdsime selgust saada, kust raha tuleb ja kuhu läheb. Õnnestus.

Siis panime paika eelarve, kuhu ja kui palju saame raha kulutada järgnevatel kuudel, et soovitud summa kokku koguda. Ja nii see harjumus vaikselt tekkis.

On olnud rangemaid perioode, kus tõesti iga sent detailselt kirja läheb, ja perioode, kus natuke üldisemalt järge peame, aga päris käega löönud ei ole kordagi.

Meelerahufond aitab ootamatustega toime tulla 

Kuna praegu oleme oma maja ehitust alustamas, oleme taas sellise väga täpse eelarvepidamise juures, aga see ei tähenda, et talvesaapad vajadusel ostmata jäävad.

Ootamatused võivad ikka rivist välja viia. Oled tubli ja planeerid justkui kõik ära ja tundub, et kõik võiks õnnestuda, aga siis jääb näiteks koer haigeks, arvuti läheb katki, saad parkimistrahvi ja elektriarve tuleb ka kolm korda suurem kui oodatud!

Aga selle jaoks ongi oluline teatav meelerahufond tekitada, et sealt vajaduse korral raha võtta. Nii saab sellised kuud üle elada, pea püsti hoida ja edasi minna.

Oleme igaks kuuks arvestanud jooksvatele kuludele teatava summa, mille arvelt sellised kulud peaks minema. Kui pesumasin või auto ootamatult katki läheb, on meil see võimalus probleemile kohe lahendus leida.

Distsipliin on tähtis

Esialgu mängib kindlasti rolli distsipliin. Et plaanide ja reaalsuse vahel suuri kääre ei tekiks, peab endale aeg-ajalt meelde tuletama, et selle või teise tarbeks ei ole sel kuul rohkem raha eraldatud, seega peaks ostudega tagasi tõmbama.

Eelarvet pole mõtet ka optimismi pealt koostada. See peab olema realistlik, et aitaks päriselt ka kulusid hallata. Näiteks kui seni on pere toidukulud olnud 700-800 eurot, siis see, kui paned eelarvesse, et järgmine kuu on need kulutused 300 eurot, pole realistlik. Vaata, et elustiili muutused oleksid realistlikud, mitte lihtsalt soovunelm, mille mittetäitumises pead poole kuu pealt pettuma.

Siht peab silme ees olema 

Kõik algab motivaatorist. Kui on lähiajal mõni suurem ost või unistus silmapiiril, suudame muidugi rohkem. Jätkusuutlikult iga kuu ilma kindla eesmärgita pole mõtet hullumeelselt pingutada, elu peab ka elama. Kõik peab olema tasakaalus. Kuna meie oleme suured reisisõbrad, jaguneb meie kõrvalepandud raha investeerimise, kodu ja reisifondi vahel.

Praegu, kui maja ehituseks läheb, on kõik küll tugevalt kodu poole kaldu, aga püüame leida ikkagi võimalust ka teiste huvide peale finantse suunata. Hetkeseisuga suuname kõrvale umbes 50 protsenti sissetulekutest.

Kõik saavad sõna sekka öelda 

Meie eelarve on Google' tabelis nii, et sellele on ligipääs mõlemal täiskasvanud osapoolel. Nii saab kulusid-tulusid jooksvalt jälgida ja paremini kursis olla seisuga.

Püüame teha kord kuus ka eelarvekoosoleku, kus mõtleme järgmise kuu suuremad väljaminekud ja plaanid läbi, selles on osalenud ka lapsed.

Suvel näiteks pakkus vanem laps (7-aastane) välja, et suvekuudel võiks olla eelarves eraldi jäätiserida, mille me ka tegime ja tema ülesanne oli siis jooksvalt oma jäätiseseisu jälgida. Väga lõbus ja hariv tema jaoks, ja ta mõtles oma soovid oluliselt rohkem läbi.

Igapäevaselt on eelarves eraldi lahtrid kodulaenu, kindlustuse, kommunaalkulude, elektri, autokulude, kütuse, toidu, majapidamise, meelelahutuse ja jooksvate kulude jaoks.

Eelarve peab muutustega kaasas käima 

Eelarve peab selgelt olema kogu aeg muutumises, et tegelike oludega sammu pidada. Kui hinnad tõusevad, on kaks varianti: kas oma huvide ja soovide alla suunata vähem raha või on vaja leida moodus sissetulekuid suurendada – kas palgatõusu abil või lisasissetulekut teenida.

Meie oleme püüdnud viimase aasta jooksul selle viimasega aktiivselt tegeleda.

Leia sarnaselt mõtlevaid inimesi

Raske on, kui tundub, et keegi teine ei mõtle samamoodi, kui sa justkui üksi oled see veidrik, kes näpuga järge ajab ja planeerib.

Mida vanemaks saad, seda rohkem on muidugi rahatarkasid inimesi ümber, aga nooremana võib küll juhtuda, et naerdakse välja, et «issand kui nõme, et sa raha loed». Sel juhul tasub leida endale sõber, kes rahaasju sarnaselt näeb ja kellega vajadusel asju arutada. 

Tagasi üles