JURIST SELGITAB ⟩ Mida tööõnnetuse korral teha ja kellelt kahju nõuda

Majandussektorite järgi juhtus enim tööõnnetusi metallitööstuses. Foto on illustreeriv Foto: unsplash.com

Selle aasta alguses on toimunud juba mitu surmaga lõppenud tööõnnetust, mistõttu tuletab advokaadibüroo Pallo&Partnerid jurist Liina Luht nii töötajatele kui ka tööandjatele meelde, kuidas tööõnnetuse korral toimida.

Tööinspektsiooni andmetel toimus eelmisel aastal 3759 tööõnnetust, millest surmaga lõppes koguni 11. Nagu ka varasematel aastatel, registreeriti tegevusalade lõikes tööõnnetusi kõige enam kaubanduse, metallitööstuse, ehituse, puidutööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas.

Tööõnnetuste ennetamise esimeseks sammuks on töökeskkonna riskianalüüsi koostamine, mis on kõikidele tööandjatele kohustuslik. Riskianalüüsi käigus selgitab tööandja välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. Ühtlasi peab tööandja riskianalüüsi tulemuste põhjal paika panema tegevuskava, kuidas võimalikke ohte vähendada.

Riskianalüüsi koostamisest üksi aga abi ei ole, kui riskianalüüsi põhjal tehtud tegevuskava praktikas kasutusele ei võeta. Seepärast on oluline, et tööandjad muudaksid tööohutuse ja -tervishoiu ettevõtte igapäeva osaks – jälgiksid, et töötajaid kasutaksid õigesti neile tööks vajalikke masinaid, seadmeid, tööriistu, aineid, isikukaitsevahendeid ning vajadusel juhendaksid neid, lisaksid töökohtade juurde selgitavad lühiohutusjuhendid, teavitused ja märgistused ning kontrolliksid regulaarselt tööohutust ja -tervishoidu, viies läbi sisekontrolle ja auditeid.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid jurist Liina Luhti sõnul võivad siiski õnnetused juhtuda ka juhul, kui on koostatud korrektne riskianalüüs ja seda on eeskujulikult täidetud. «Ka töökohas, kus tööandja on kõiki vajalikke abinõusid tööohutuse tagamiseks rakendanud, ei ole õnnetuse toimumine siiski välistatud kas ebasoodsate asjaolude kokkulangemise, tähelepanematuse või mõne muu asjaolu ilmnemise tõttu. Oluline on siinkohal teada õiguslikke nüansse – kellele peab õnnetusest teada andma, millise aja jooksul, kes alustab uurimist ja millised on tööandja kohustused. Näiteks on oluline teada, et kui kannatanu tööõnnetusest teada ei anna, jääb ta ilma seadusega ettenähtud haigushüvitisest, mida Haigekassa maksab tööõnnetuse või selle tüsistuse korral alates haigestumise teisest päevast 100% ulatuses,» lisas Luht.

Luht toob välja viis olulisemat punkti, kuidas tööõnnetuse korral toimida:

1. Kui töötaja sai tööõnnetuse tagajärjel vigastada, tuleb kohale kutsuda esmaabiandja ning tõsisema terviskahjustuse korral helistada hädaabinumbrile, kust vajadusel saab kiirabi saabumiseni ka juhiseid kannatanu abistamiseks. Oluline on siinkohal teada, et kui kannatada saanu tööõnnetusest teada ei anna, jääb ta ilma seadusega ettenähtud haigushüvitisest, mida Haigekassa maksab tööõnnetuse või selle tüsistuse korral alates haigestumise teisest päevast 100% ulatuses, maksimaalselt 182 päeva.
2. Töötaja peab esimesel võimalusel tööõnnetusest teatama ka tööandjale. Õnnetusjuhtumite korral, mis ei ole aegkriitilised, on seda mõistlik teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja või sõnumi teel).
3. Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede või varvaste amputatsioon, on tööandjal kohustus teavitada tööõnnetusest Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid.
4. Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist, ent ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surma korral tuleb uurimist alustada viivitamatult ja esitada kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist Tööinspektsioonile ja kannatanult või tema huvide kaitsjale tööõnnetuse raport, mille vorm on leitav Vabariigi Valitsuse määruse nr 75 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord» lisast 2.
5. Vajaduse korral uurib tööõnnetusi ka tööinspektsioon ning teavitab uurimise alustamise otsusest ka tööandjat. Tööinspektor korraldab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise 30 tööpäeva jooksul tööõnnetuse uurimise alustamise otsuse tegemise päevast arvates, ent võib vajadusel seda tähtaega pikendada.

Kahjude ja kulude hüvitamine

Töötaja jaoks on kahtlemata oluline küsimus ka tööõnnetusest tingitud kahjude ja kulude hüvitamisega seonduv. Üldjuhul, kui tööandja on rikkunud oma töötervishoiu ja -ohutuse alaseid kohustusi, on töötajal tööõnnetuse toimumise korral tööandjalt õigus nõuda nii tervisekahjustuse tõttu tekkinud kulusid kui ka mittevaralist kahju.

Tavapäraselt seisneb varaline kahju ravikuludes ning töötaja sissetulekute vähenemises, mille puhul töötaja saab nõuda hüvitist selle sissetuleku ulatuses, mida ta oleks saanud, kui tervisekahju ei oleks tekkinud. Varaliseks kahjuks võib olla ka töövigastusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu. Mittevaraline kahju on mõeldud kompenseerima õnnetusest tingitud valu, kannatusi ja elukvaliteedi langust.

Viimastel aastatel on üheks suuremaks mittevaralise kahju hüvitiseks kohus tööõnnetuste puhul määranud 9 000 eurot. Selle kaasuse puhul oli tegemist õnnetusega, kus töötajal tuvastati töövigastusest tulenev püsiv töövõime kaotus ja keskmisele puudele vastav liikumis- ja kopsufunktsiooni kõrvalekalle. Kergemate kehavigastuste puhul on tavaliselt mittevaralise kahjuhüvitise suurus jäänud 1 000 kuni 2 000 euro vahemikku.

Töötaja surma korral võib tööandjalt lisaks nõuda ka matusekulude hüvitamist mõistlikus ulatuses ning juhul, kui surma saanud töötaja oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel andnud.

Kahju hüvitamise nõude puhul on oluline tähele panna, et kohtuvaidluse korral võtab kohus hüvitise määramisel arvesse ka kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel. Seega, kui tööõnnetus tekkis kasvõi osaliselt töötajast endast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel (näiteks ei kasutanud töötaja ettenähtud isikukaitsevahendeid), vähendab kohus kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Tööandja juhatuse liikme vastutus

Kui tööandja on tööõnnetuse tõttu tasunud töötajale hüvitise ning kandnud seeläbi kahju mõne juhatuse liikmele laieneva kohustuse rikkumise tagajärjel, milleks on ka töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmise tagamine, võib äriühingul tasutud kahjuhüvitise ulatuses tekkida tagasinõudeõigus äriühingu juhatuse liikme vastu.

Juhatuse liikmel on äriühingu ees nimelt hoolsuskohustus, mis tähendab, et juhatuse liige on kohustatud tegutsema heas usus, kooskõlas seadusega, äriühingu huvides ning vältima äriühingule kahju tekkimist. Vastutusest vabanemiseks peab juhatuse liige tõendama, et ta on töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmise tagamisel tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Karistusõiguslik vastutus

Lisaks võib nii äriühingu kui ka juhatuse liikme puhul kõne alla tulla karistusõiguslik vastutus, kui töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise tõttu on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Juhatuse liikme puhul võib karistuseks määrata rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Juriidilise isiku puhul on karistuseks rahaline karistus.