/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2008/04/03/30638t1h591a.jpg)
Esialgselt planeeritust kallimaks muutunud riigihankete ning neid saatvate vaidluste tõttu, maksti möödunud aastal välistoetusi koos ettemaksetega välja vaid 80,7 protsenti aastaks planeeritust.
Mullu maksti vaidluste tõttu vähem välistoetusi kui planeeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium teatas eile, et välistoetusi koos ettemaksetega maksti 2011. aastal välja 782,6 miljonit eurot ehk 80,7 protsenti aastaks planeeritust. E24 uuris, miks ei makstud välja kogu planeeritud summa.
Rahandusministeerium tõi põhjused ministeeriumite lõikes välja:
Haridus- ja teadusministeerium - Peamised probleemid rakendamisel on hanked (projektide kallinemine tingib vajaduse hankeid korrata, töövõtjad vahetuvad, lahendada tuleb täiendava finantseerimise küsimusi). Peamisteks põhjusteks on mahukate T&A objektide soovitust aeglasem ehitusprotsess, näiteks: TÜ projektid (füüsikum, siirdemeditsiinikeskus, Narva Kolledž); Eesti Maaülikooli projektid (taastuvate loodusvarade teaduskeskus, tehnikavaldkonna infrastruktuuri kaasajastamine), TTÜ materjali- ja tehnikateaduste hoonestik, Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogiakeskus.
Keskkonnaministeerium - Vaatamata teisel poolaastal järsult tõusnud väljamaksete tempole on endiselt probleemiks ennekõike veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamise prioriteetse suuna projektide hangete vaidlustused, hangete kallinemised ehitushindade tõusu tulemusena, töövõtjate lepingutest taganemised majandusraskuste tulemusena ja projektide kallinemine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium - Alatäitmise põhjusteks transpordi suundades on ehitaja lahkumine, hangete kallinemine (tööjõu kallinemine).
Rahandusministeerium - Eelarve planeeritust vähesem kasutamine tulenes paari suurema programmi muutmisest ja sellega seoses maksete lükkamisest järgnevatele aastatele.
Regionaalministri haldusala - Eelarve alatäitmise peamiseks põhjuseks on viivitused projektide käivitamisel ja elluviimisel. Ehitusega seotud probleemid on põhjustanud projektide edasilükkumise ja elluviimisaja pikenemise.
Sotsiaalministeerium - Sotsiaalfondi meetmete rakendamise tempo on võrreldes eelmise aastaga aeglasem, kuna majanduskasv on vähendanud nõudlust tööturuteenuste järele. Administratiivset suutlikkust on mõjutanud ülemäärane kaadri voolavus. Regionaalfondi rakendamisel on ajalised viivitused seotud detailplaneeringute ja hangetega (vaidlustused ja kallinemine). Peamisteks mõjutajateks on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi projekti projekteerimise hanke ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti ehitushanke vaidlustamine.