K, 18.05.2022

Ettevõtja: lakke tõusnud elektrihind on tuline teema ka Norras

Anneli Andersen
, ettevõtja
Ettevõtja: lakke tõusnud elektrihind on tuline teema ka Norras
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Anneli Andersen.
Anneli Andersen. Foto: Erakogu.

Kõrged energiahinnad ei morjenda mitte ainult eestimaalasi, vaid ka meist oluliselt rikkamaid norrakaid, kellele ei mahu pähe, et nende odav ja roheline elekter liigub läbi kaablite Euroopasse ning kohalikud elanikud peavad seda ostma kalli hinnaga elektribörsilt. Rahvademokraatia Norras töötab ning riik peab seda arvestama, kirjutab Norras elav eestlanna, ettevõtja Anneli Andersen.

Mis on olnud viimase aja tuliseim debatiteema Norras? Muidugi lakke tõusnud elektri hind. Mida ei suutnud koroonapiirangud ja vaktsineerimine, sellega said hakkama elektribörs ja -ühendused Euroopaga. Kuni selleni välja, et olen juba lugema sattunud ka üht elektri hinna tõusust inspireeritud konspiratsiooniteooriat.

Norrakale ei mahu nimelt pähe, miks ta peab (rohelise) elektrienergia eest, mille tootmine Norras maksab keskmiselt 0,3-1,5 euro senti / kWh, halvematel päevadel välja käima kuni 80 euro senti / kWh.

Norras toodetakse 98% elektrist taastuvast energiast, peamiselt hüdroenergiast. Kogu toodetavast elektrist eksporditakse umbes 10%. Muidugi pole ühel majanduslikult mõtleval norrakal midagi selle vastu, et üleliigset elektrienergiat kõrge hinnaga Euroopasse müüa. Aga seda ainult nii kaua kuni see ei tõsta elektrienergia hinda koduõuel.

Norrakad küsivad otse, kas ja miks peab Norra elektrienergia börsiralliga sellisel moel kaasas olema. Kuulsin esimesi poliitilisi mõtteavaldusi sel teemal juba novembri lõpus. Sest löögi alla pole mitte üksnes norrakate pere-eelarved, vaid veel enam Norra tööstus, ja mis kõige olulisem … Norra töökohad.

On ju kõrgelt makstud oskustööliste kõrval just odav elektrihind ja kõrge automatiseerituse tase taganud Norra tööstusele oma koha maailma majanduses.

Norraka jaoks on asi lihtne. 95% elektrist toodetakse Norras hüdroenergiast. Kasutades selleks loodusressursse, mis kuuluvad rahvale. Samuti teab norrakas väga hästi, et rahvale kuuluvad kaudselt ka riigi- ja munitsipaalettevõtted, kellele on usaldatud elektrienergia tootmine.

Mõistlik kulupõhine hind

Nii nõuab rahvas (ja ma arvan põhjendatult), et tema tahab ka tulevikus elektrienergia eest maksta mõistlikku kulupõhist hinda. Paar valda on selle juba ära teinud, ja kinnitanud kõigile oma elanikele fikseeritud elektrihinna. Tokke valla näitel on see 5 euro senti / kWh ühes kõigi kaasnevate maksudega. Omadele hinda hoides, aga ülejäägi pealt ikka koort riisudes.

Ja ega sellise tagasiside pealt jäänud ka riigijuhtidel muud üle, kui parema pakkumisega välja tulla. Nii otsustatigi varasema 55% asemel alates jaanuarist kompenseerida 80% üle 7 euro sendisest kWh hinnast. Ja ei, me ei pea seda kelleltki taotlema ega pabereid määrima … eelmise kuu kompensatsioon lihtsalt lisatakse järgmise kuu elektriarvele miinusmärgiga. Seda kuni 5000 kWh ulatuses.

Koos kõigi erinevate meetmetega läheb Norra valitsuse energiapakk (nagu seda toetuste kogupaketti siin nimetatakse) maksma ligi 1,4 miljardit eurot. 10 tuhande euro suuruseid mõisnike elektriarveid see liialt tasuda ei aita, aga et rahvademokraatia Norras toimib … seda on viimased nädalad jälle näidanud.

Märksõnad
Tagasi üles