R, 27.05.2022

Keskpank: Eesti majandus muutus III kvartalis taas netolaenuandjaks

BNS
Keskpank: Eesti majandus muutus III kvartalis taas netolaenuandjaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Pank.
Eesti Pank. Foto: Joosep Pank

Eesti Panga äsja avaldatud finantskonto statistika kohaselt muutus Eesti majandus kolmandas kvartalis taas netolaenuandjaks, seda 200 miljoni euro ulatuses, sest otseinvesteeringute sissevool oli varasemate perioodidega võrreldes väiksem.

Majapidamised olid pensionikindlustuse teise samba väljamaksete ja tarbimise kasvu tõttu erakorraliselt netolaenuvõtjad, ja seda 144 miljoni euro ulatuses, teatas keskpank. Majapidamiste võlg oli 11,6 miljardit eurot, kasvades kvartaliga 1,1 protsenti ja aastaga 5,2 protsenti.

Majapidamiste finantsvarad kasvasid 3 protsenti ja kohustused ühe protsendi jagu. Finantsvarad ületasid kohustusi seejuures 3,4 korda.

Teise samba raha kosutas riigieelarvet

Majapidamised võtsid teise samba pensionifondidest välja 1,3 miljardit eurot, millest 282 miljonit maksutulu laekus oktoobris riigieelarvesse. Hinnanguliselt neljandik väljamaksetest kasutati lühiajaliste võlgnevuste kustutamiseks, investeerimiseks ja tarbimiseks, ülejäänu jäi esialgu eraisikute pangaarvetele, mille netokasv oli 845 miljonit eurot.

Laenukasv oli kolmandas kvartalis 1,2 protsenti ja võrreldes aastaeelse tasemega on majapidamiste laenukoormus suurenenud 5,4 protsenti. Võetud laenud on valdavalt pikaajalise tähtajaga.

Mittefinantsettevõtete netolaenuandmine oli kolmandas kvartalis 308 miljonit eurot. Finantsvarad ja -kohustused kasvasid kvartaliga vastavalt 3,3 protsenti ja 2 protsenti. Aastaga on finantsvarad suurenenud 10 protsenti ja kohustused 9 protsenti.

Mittefinantsettevõtete võlg oli 22,6 miljardit eurot, 1,9 protsenti enam kui teises kvartalis ja 4,3 protsenti enam kui aasta varem.

Ettevõtetel rohkem hoiuseid

Reaalsektori ettevõtete hoiuste kasv oli kolmandas kvartalis 3 protsenti ning aastaeelse tasemega võrreldes on hoiuste maht suurenenud 9 protsenti. Laenukohustused kasvasid 2 protsendi võrra. Võlg kokku on suurenenud aastaga 4 protsenti ja moodustab 77 protsenti viimase nelja kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Likviidsete varade suhe kohustustesse oli 0,89 ja on eelmise kvartaliga võrreldes pisut tõusnud.

Noteerimata ettevõtete omakapital kasvas kvartaliga 2 protsenti. Aastakasv oli 11 protsenti ja seda mõjutas tugevalt aasta jooksul toimunud otseinvesteeringute sissevool.

Valitsemissektori netolaenuvõtmine ol kolmandas kvartalis vaid 4,7 miljonit eurot, mis on viimaste aastate väikseim tulemus. Valitsemissektori konsolideeritud võlg kahanes kvartaliga protsendi võrra ning moodustas nelja viimase kvartali SKP-st 18,7 protsenti. Kokku oli valitsemissektori võlg kolmandas kvartalis 5,5 miljardit eurot, 7,8 protsenti enam kui aasta varem.

Finantssektoris erakordsed rahavood

Finantsinstitutsioonide netolaenuandmine kujunes kolmandas kvartalis 46 miljoni euro suuruseks. Sektorisisesed finantsvood olid märkimisväärsed ja põhjustatud suures osas teise pensionisamba väljamaksetest. Finantssektori varad ja kohustused kasvasid kvartaliga rohkem kui 3 protsenti, aastakasv oli vastavalt 15,4 protsenti ja 16,5 protsenti.

Kokkuvõttes finantsinsitutsioonide omandiväärtpaberite kohustuste seis ei muutunud, sest noteeritud ja noteerimata omandiväärtpaberite väärtuse suurenemine kompenseeris investeerimisfondide osakute mahu 17,6-protsendise languse.

Laenuportfell kasvas kolmandas kvartalis 2,3 protsenti, aastakasv oli 19 protsenti.

Möödunud aasta 30. septembri seisuga oli finantssektori ressursside mahu suuruseks kahekordne SKP väärtus.

Märksõnad
Tagasi üles