/nginx/o/2021/12/21/14271680t1h61f6.jpg)
Suurimaid Eesti tööstuslikke gaasitarbijaid esindavad Eesti Gaasiliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit esitasid valitsusele ettepanekud kõrge maagaasi hinna negatiivsete mõjude leevendamiseks – muu hulgas soovivad liidud hinnalage 49 eurot megavatt-tunni kohta.
Pöördujad märkisid, et jaanuaris on maagaasi hind tõusnud 113 euroni megavatt-tunni kohta, kusjuures koos aktsiisi ja käibemaksuga ulatub lõpptarbija hind nende arvutuste järgi aga koguni 140,23 euroni megavatt-tunni kohta. Võrreldes ajaloolise hinnaga maksab tavatarbija ja juriidiline isik liitude sõnul seega seitse korda kõrgemat maagaasi hinda.
Hetkel on kõikide tarbijate jaoks viidud maagaasi võrgutasu nulli. Lisaks on valitsus töötanud välja paketi, mille alusel hüvitatakse madala sissetulekuga inimestele 80 protsenti maagaasi hinnast, mis on kõrgem kui 49 eurot megavatt-tunni kohta. Ettevõtjatele kehtib praegu võrguteenuse tasu alandamise näol soodustus 6,67 eurot megavatt-tunni kohta.
Ent olukord on siiski tõsine ning ettevõtjate ekstreemselt kõrged energiaarved on väga suureks mureks. Seega tegid liidud kaks ettepanekut hinnatõusu mõju leevendamiseks. Esiteks, seada maagaasile ja veeldatud maagaasile hinnalagi 49 eurot megavatt-tunni kohta, mille ületamisel kompenseerib valitsus kõikidele tarbijatele 50–100 protsendi ulatuses gaasi hinnast kuni tänavu 1. maini. Riigi kulu oleks vastavalt hüvituse määrale pöördujate sõnul 49,5–98,9 miljonit eurot.
Teiseks soovivad liidud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses uue energiamahuka ettevõtte definitsiooni kehtestamist, et võimaldada enamatele ettevõtetele teha aktsiisimäärade osas erandeid.
Praegu Eestis kehtiva seadusandluse järgi peab energia osakaal toodangu väärtusest olema vähemalt 13 protsenti. Uue – ja Euroopa Liidu energiamaksustamise direktiiviga kooskõlas oleva – definitsiooni järgi oleks energiamahukas ettevõte, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3 protsenti toodangu väärtusest.
Eesti ei ole energiamaksustamise direktiiviga ettenähtud võimalusi teha sihitud maksusoodustusi liitude sõnul kasutanud.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)