Ettevõtlus on noortele huvitav, kuid pisut võõras

Tauno Vanaselja. Foto: swedbank

Kui ootame, et ettevõtjate arv meie riigis kasvaks ning ühes sellega sisemajanduse kogutoodang, tuleb ettevõtlikkust varakult ärgitada baasteadmiste loomisega, huvi samal ajal tapmata, kirjutab Swedbank Eesti kliendisuhete divisjoni direktor, Junior Achivement Eesti nõukogu liige Tauno Vanaselja.

Päris krooni-aja alguses lubas ühe tuttava keskkooli lõpetav koolivend, et hakkab miljonäriks. Kui kroonist poleks vahepeal saanud euro, krabistakski tollane noormees tänaseks miljonites. Ta õppis, mida vaja, ning hakkas eraettevõtjaks – see oli võimalus, mida tema vanematel veel ei olnud.

See on ka põhjus, miks toetavad paljud vanemad oma laste muid riskantseid ettevõtmisi, aga mitte ettevõtlust, kus riskid on kindlas ulatuses piiratud ning vastutus jagatud.

Vanematelt päritud ettevõtluskogemuse puudumine on sageli ka põhjuseks, miks noored ei oska või ei julge ettevõtjana kätt proovida, olgugi neil olemas maailmatasemel teadmised, oskused või uudsed ideed.

Noori küsitledes selgub, et palju leidub neid tublisid ja hakkajaid, kes tahavad teha huvitavat tööd; vähe aga neid, kes julgevad astuda sammu kaugemale ja asutada oma firma. See tähendab täiendavate riskide ja vastutuse võtmist, kuid ka võimalust olla iseenda peremees, luua töökohti ja pakkuda töö vilju teistelegi.

Nüüd, mil aastakümneid keelatud turumajanduslikud võimalused on avatud ja põhi selleks seadusandlikult loodud, tuleb mõelda enam potentsiaaliga noorte suunamisele, et neid võimalusi ka rohkem kasutataks.

Mida ei teata, see vajab selgitamist. Samuti vajab teooria praktikat, et saada kogemusi. Mitte ilmaasjata ei räägita iga kutselise ettevõtja elus läbi tehtud vaat et kohustuslikust pankrotist. Kuid kogemus ei pea olema negatiivne, samuti saab kogemusi jagada. Mõttemaailma muutmiseks on vaja tekitada noortele käe valgeks saamise tarvis võimalusi, ning aja jooksul on neid ka loodud.

Eelmise aasta lõpus tutvustas Riin Saar Euroopa liidu INTERREG IVC programmi raames läbi viidud uuringut noorte ettevõtlushariduse strateegiate kohta. Sellest selgub üldine arvamus, et valdav osa õpetajatest, arvamusliidritest ja otsustajatest peavad ettevõtlusõpet haridussüsteemis väga tähtsaks. Neist enamus pidas vajalikuks viia vastav õpe kindlasti kohustuslikuna õppekavadesse. Julgelt võib öelda, et sama toetavad ka õpilased ise, sest uuringu kohaselt pakub teema huvi 85 protsendile õpilastest. Sageli oodatakse neid teadmisi juba põhikoolis.

Näib, et huvi äratamisega Eestis probleeme ei olegi, sest koguni kaks õpilast kolmest sooviksid luua isikliku firma. Kui sama kehtiks praeguse tööealise põlvkonna kohta, ei oleks meil tööpuudusega probleemid kaugeltki nii suured.

Et anda noortele tunnetus ärimaailmas tegelikult toimivatest reeglitest, peetakse parimaks lahenduseks seda, kui teadmisi jagavad koolis koos õpetajatega ka ettevõtjad ise. Alati ei ole see aga võimalik. Seetõttu on väga oluline kaasaegsete õppematerjalide olemasolu, kahjuks tunneb oluline osa õpetajatest just sellest puudust.

Õnneks on noorte ettevõtlust edendav organisatsioon Junior Achievement (JA) pühendunud just õpetajate koolitamisele, programmide vahendamisele ja väljatöötamisele ning praktikavõimaluste loomisele. Kui keegi veel kahtleb selle tegevuse positiivses mõjus majandusaktiivsuse kasvule, siis seda seost peaks kinnitama teadmine, et õpilasfirma asutamises osalenud noorte seas on tõenäosus isikliku firma asutamiseks täiskasvanuna kaks korda suurem.

Novembri lõpus koolidesse jõudnud gümnaasiumiklassidele suunatud uus JA majandusõpik aitab seda tühimikku kindlasti täita. Puudus ju tänasel äripõlvkonnal viimatiste äkiliste majandustsüklite üle elamiseks nii kogemus ja ka piisav ettevalmistus. Tänu õpikus sisalduvale majandusajaloolisele ülevaatele ning praktilistele nõuannetele oma raha planeerimiseks võib aga loota, et kasvav põlvkond saab juba tunduvalt parema ettevalmistuse.

Tehtud töö kvaliteeti ja selle vajaduse mõistmist kinnitab ka haridustöötajate, ettevõtjate ja riigi koostöö, kelle ühise panuse läbi see majandusõpik sündis.

Ettevõtluse arendamine on pikemaajaline protsess. Kui ootame, et ettevõtjate arv meie riigis kasvaks ning ühes sellega sisemajanduse kogutoodang, tuleb ettevõtlikkust varakult ärgitada baasteadmiste loomisega, huvi samal ajal tapmata.

Majandus ei eksisteeri eraldiseisiva süsteemina, et selles orienteeruda, ei ole vaja olla tingimata ärimees või majandusteadlane. Tootja, vahendaja ning tarbijana oleme selle süsteemiga igapäevaselt nii või teisiti väga tugevalt seotud.

Eesti suurima pangana on Swedbankil paratamatult oluline roll meie majanduse vereringe hoidmisel, mistõttu oleme noorte ettevõtluse algatusi alati toetanud ja toetame ka edaspidi. 

Et seda vastutust jagada, kutsume üles ka teisi ettevõtjaid üles ostma oma «kogukonna» koolidele vastavaid õpikuid, et teha sel viisil õiget asja õigel moel. Kes tahab saada miljonäriks, leiab ettevõtluse juurde tee üles ka tänu oma entusiasmile. Ent selleks, et kaks noort kolmest asutaksid ka tegelikult oma firma, tuleb meil noori julgustada ning aidata kaasa vastavate teadmistega.