Päris krooni-aja alguses lubas ühe tuttava keskkooli lõpetav koolivend, et hakkab miljonäriks. Kui kroonist poleks vahepeal saanud euro, krabistakski tollane noormees tänaseks miljonites. Ta õppis, mida vaja, ning hakkas eraettevõtjaks – see oli võimalus, mida tema vanematel veel ei olnud.
See on ka põhjus, miks toetavad paljud vanemad oma laste muid riskantseid ettevõtmisi, aga mitte ettevõtlust, kus riskid on kindlas ulatuses piiratud ning vastutus jagatud.
Vanematelt päritud ettevõtluskogemuse puudumine on sageli ka põhjuseks, miks noored ei oska või ei julge ettevõtjana kätt proovida, olgugi neil olemas maailmatasemel teadmised, oskused või uudsed ideed.
Noori küsitledes selgub, et palju leidub neid tublisid ja hakkajaid, kes tahavad teha huvitavat tööd; vähe aga neid, kes julgevad astuda sammu kaugemale ja asutada oma firma. See tähendab täiendavate riskide ja vastutuse võtmist, kuid ka võimalust olla iseenda peremees, luua töökohti ja pakkuda töö vilju teistelegi.
Nüüd, mil aastakümneid keelatud turumajanduslikud võimalused on avatud ja põhi selleks seadusandlikult loodud, tuleb mõelda enam potentsiaaliga noorte suunamisele, et neid võimalusi ka rohkem kasutataks.
Mida ei teata, see vajab selgitamist. Samuti vajab teooria praktikat, et saada kogemusi. Mitte ilmaasjata ei räägita iga kutselise ettevõtja elus läbi tehtud vaat et kohustuslikust pankrotist. Kuid kogemus ei pea olema negatiivne, samuti saab kogemusi jagada. Mõttemaailma muutmiseks on vaja tekitada noortele käe valgeks saamise tarvis võimalusi, ning aja jooksul on neid ka loodud.