Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kallas: riik ei tooda elektrit, ei edasta arveid ega kehtesta energiahindu

Kaja Kallas. FOTO: Remo Tõnismäe

Peaminister Kaja Kallas (RE) kirjutas ühismeedias, et elektri börsihindade tõus on olnud eestimaalaste jaoks tõsine mureallikas. «Peame kerkivatest börsihindadest tulenevas uues olukorras ümber orienteeruma.»

«Inimeste ja ettevõtjate mure on ka riigi mure ning otsime tasakaalupunkti, kuidas oma inimesi šokiga toimetulekul toetada. Samal ajal peame arvestama ka pikka vaadet, et tagada nii energiaturu jätkusuutlikkus kui ka inimeste ja ettevõtjate iseseisev toimetulek ilma riigipoolse abita.»

Kallas sõnas, et riik ei tooda elektrit, ei edasta selle eest arveid ega kehtesta energiahindu – seda teevad tema sõnul elektrimüüjad, kes lähevad täna peaministriga kohtuma. «Samal ajal riik ka alusetult ei teeni kasvanud hindade pealt - ülelaekunud käibemaksust ja CO2 kvoodist rohkem anname inimestele tagasi.»

Enamik inimesi on Kallase sõnul elektripaketti valides otsustanud fikseeritud hinna kasuks – 2/3 Eesti Energia klientidest on fikseeritud hinnaga leping. «Paljudel neist omakorda on elektriarvete suurus olnud tänu fikseeritud hinnale suhteliselt stabiilne, kuid on ka neid, kelle elektriarve on oluliselt suurenenud.»

«Kuigi meediast ja sotsiaalmeediast võib jääda mulje, justkui sadadese või tuhandetesse ulatuvad elektriarved oleksid valdavad, pole see siiski nii. Enamik koduklientidest nägi ka detsembris oma elektriarvel kahekohalist summat.»

Peaminister selgitas, et ligi 60 protsenti Eesti Energia koduklientidest ehk 237 149 leibkonda said detsembri eest vähem kui 50-eurose arve. 75 protsenti Eesti Energia koduklientide arvetest olid alla 100 euro, seega said alla 100-eurose arve jaanuaris kokku 304 653 peret. 500 euro piiri ületas arve 3,5 protsendil ning 1000 eurot alla 0,7 protsendil Eesti Energia koduklientidest.

Kuna numbrid näitavad Kallase sõnul, et inimeste elektritarbimise mahud ja ka sissetulekud on väga erinevad, on valitsusel keeruline kokku panna abimeetmeid, mis oleksid täpselt sihitud ja kiiresti rakendatavad.

«Peame kerkivatest börsihindadest tulenevas uues olukorras ümber orienteeruma, et oma inimestele hinnašokki leevendada ja aidata toime tulla.»

Hinnakasvuga maadleb kogu Euroopa

«Tegemist pole üksnes Eesti probleemiga. Hinnakasvuga maadleb praegu kogu Euroopa ja ka laiem maailm, sealhulgas näiteks Hiina. Mõned näited keskmisest elektrihinnast 2021 detsembrikuus: Suurbritannias 288 eur/mWh, Nord Pool turul Eestis 203 e/mWh. Kui meist veidi soodsam hind oli Norras (nt Oslo piirkonnas 174 eur/mWh), Rootsis (Stockholmi piirkonnas 176 eur/mWh) ja Soomes (193 eur/mWh), siis näiteks Lätis, Leedus, Hispaanias, Portugalis, Saksamaal ja Šveitsis on elekter veelgi kallim.»

Valitsus on praeguse seisuga kehtestanud toetusmeetmeid 240 miljoni euro ulatuses

Valitsus hüvitab leibkondadele, kus sissetulek pere ühe inimese kohta on alla mediaanpalga, septembrist märtsini 80 protsenti hinnatõusust. Selle sihitud meetme maksumus on 79 miljonit eurot ning see hõlmab erinevaid energiakulusid – elekter, gaas, kaugküte. 

Valitsus hüvitab kõigile Eesti kodu- ja äritarbijatele oktoobrist märtsini elektri võrgutasu 50 protsendi ulatuses, kogumaksumus 21 miljonit eurot.

Detsembrist märtsini kompenseeritakse gaasi võrgutasu 100 protsenti nii kodu- kui ka äritarbijatele, kogumaksumus 88 miljonit eurot.

Ära on jäetud elektri, gaasi ja diislikütuse aktsiisitõusud mahus 52 miljonit eurot.

Kallase sõnul on oluline roll kohalikel omavalitsustel, kes aitaksid kehtestatud meetmetel abivajajateni jõuda. «Kui taotluste esitamise süsteemis ilmneb puudusi ja selgub, et suur hulk inimesi abi ei saa, siis oleme valmis meetmeid muutma nii, et abi jõuaks inimesteni, kes seda vajavad.»

«Ma nõustun, et ideaalses maailmas võiks toetuse saamine olla lihtsam ja kiirem. Ent andmekaitsega seotud küsimused ja ebapiisavad andmed inimeste elektritarbimise ning leibkonnaliikmete kohta ei võimalda hetkel mugavamat lahendust välja pakkuda. Täna on olulisem, et inimesed saaksid oma taotlusi esitama hakata ja toetuste väljamaksed ei seisaks mitmeid kuid kestvate IT-arenduste taga.»

Peaminister lisas, et üle vaadatakse kõik võimalikud valitsuse sammud selleks, et vähendada elektri hinnašokke börsipiirkonnas, tagamaks kõikide Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ning et vähendada takistusi uute tootmisvõimsuste turule tulekuks.

«Viimastel nädalatel on erinevad poliitikud ja arvamusliidrid pakkunud välja kõiksugu ideid. Kiiresti teostatavad, nutikad ja jätkusuutlikud ideed on alati teretulnud. Kahjuks on aga rohkem pakutud lihtsaid populistlikke lahendusi keerulistele probleemidele. Katteta kulutuste tõusu või katteta maksude langetamist pole raske välja pakkuda, valitsusvastutust kandvad erakonnad ei saa ega tohi seda teha,» nentis Kallas. 

«Riigi rahalised võimalused on piiratud ja tulevad päeva lõpus meie endi – Eesti maksumaksjate – taskust.»

Tagasi üles
Back