Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juht süüdistas Euroopa gaasikriisis paljuski Venemaad, öeldes kolmapäeval, et kõrge hinna ja väheste varude taga on peaasjalikult Vene riiklik gaasihiid Gazprom.
Energiaagentuuri juht süüdistab Euroopa gaasikriisis Gazpromi
Venemaa saaks saata olemasolevate torujuhtmete kaudu kuni kolmandiku võrra rohkem gaasi, ütles Pariisis baseeruva 30-liikmelise organisatsiooni tegevdirektor Fatih Birol.
See moodustaks umbes kümme protsenti Euroopa päevasest tarbimisest ehk koguse, mida energiatööstuse ametnike sõnul läheb vaja tõsise nappuse vältimiseks ootamatu külma korral.
«Mis puutub Euroopa gaasi, siis me usume, et Euroopa gaasiturul on tugevad surutise elemendid Venemaa käitumise tõttu,» ütles Birol pressikonverentsil.
«Vastupidiselt teistele torujuhtmete kaudu tarnijatele nagu Norra, Alžeeria ja Aserbaidžaan, kes on oma tarnet Euroopasse suurendanud, vähendas Gazprom oma eksporti Euroopasse 25 protsenti, hoolimata kõrgest turuhinnast,» lisas ta, viidates neljanda kvartali andmetele aastatagusega võrreldes.
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on Gazprom oma pikajaliste lepingute järgseid kohustusi täitnud. Kõrges hinnas süüdistab ta Euroopa otsust liikuda volatiilse lühiajalise turuhinna poole. Samuti on Putin väitnud, et Saksamaa on müünud Vene gaasi tagasi Poolale ja Ukrainale, selmet rahuldada oma turu vajadusi.
Birol ei soostunud otsesõnu ütlema, et Venemaa kasutab gaasi poliitilise surve vahendina.
Venemaa on viinud Ukraina piirile tuhandeid sõdureid ja nõudnud, et Ukrainat ei võeta kunagi NATO-sse. Samuti tahab Moskva Saksamaalt tegevusluba vastvalminud Nord Stream 2 gaasitorule, mis läheb mööda transiitriikidest nagu Ukraina.
Birol vastas ajakirjanike küsimusele: «Ma tahaksin ka ära märkida, et tänane madal Vene gaasitarne Euroopasse on sattunud kokku kõrgenenud geopoliitiliste pingetega Ukraina ümber. Ma tahtsin lihtsalt selle kokkusattumuse välja tuua.»
Gaasi tase maaalustes hoidlates, mis on peamine vahend vastata kasvanud nõudlusele, on ainult 50 protsenti mahutavusest, võrreldes 70 protsendiga, mis on praeguse aastaaja ajalooline keskmine. See on viinud gaasihinna sööstuni, kuid Gazprom ei ole sellest ärivõimalusest kinni haaranud.
Biroli sõnul on varude nappuse taga suuresti Gazprom.