/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/10/26/14166445t1h04f4.jpg)
Estonian Celli tootmiskuludes suurenes energiakulu detsembris 53 protsendini. Planeeritud 1,6 miljoni euro asemel oli ettevõtte energia kogukulu üle 3,7 miljoni euro ehk 2,1 miljonit eurot kavandatust rohkem.
Estonian Cell: energiakulu tuli oodatust üle kahe miljoni karmim
Ettevõtte juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul tuli arve krõbe, vaatamata võrgutasude osalisele kompenseerimisele valitsuse otsusel. «Selle efekt oli 0,2 miljonit eurot,» rääkis Lahe.
Estonian Cell pöördus detsembri alguses energiakriisi eskaleerudes valitsuse poole. «Palusime Euroopa Liidu hiljutistest, energiakriisi alguses välja antud soovitustest lähtudes rakendada energiamakse alandavaid meetmeid laiemalt ka Eestis, sh tööstustele. Vastust kirjale ei ole veel saanud,» lausus Lahe.
«Pöördumises märkisime ära, et tehas seisis 8. detsembril ülikõrgete elektrihindade tõttu. Peale seda on tehas töötanud, ehkki elektrihind on valulikult kõrge.»
Detsembri ärikasum ehk EBITDA tuleb Lahe sõnul kahjuks negatiivne. «Seda seetõttu, et meie tehase seiskamine ja käivitamine ei saa toimuda sõrmenipsust, samuti on eriti külmal ajal seiskamise suhtes tundlikud mitmed tehase protsessid, mida peame arvestama otsustusprotsessides. Meie eesmärk on tagada tehase pikaajaline tegutsemine ja jätkusuutlik kasv.»
Ettevõte jälgib olukorda energiaturgudel ja töötab välja lahendusi ettevõtte siseselt. «Energiaefektiivsus on igapäevaselt meie fookuses, lisaks oleme mõnevõrra suutnud tõsta puitmassi hinda,» kirjeldas Lahe. «Sisemised meetmed ei olnud detsembris kahjuks piisavad, et kahjumi teket ära hoida.»
Tänases energiakriisis vajab aga ka tööstuse konkurentsivõime Lahe hinnangul riigi poolset tähelepanu, seda enam, et seda on üleeuroopaliselt soovitatud. «Palume jätkuvalt kõik elektrienergia tarbijad, aga eriti energiaintensiivsed tööstustarbijad, vabastada taastuvenergia tasumise kohustusest ja täiendavalt ka täielikult võrgutasu tasumise kohustusest kuni energiakriisi lõpuni.»
Vastavalt energiakriisi alguses välja antud Euroopa Komisjoni soovitustele saaks selliseid viivitamatuid meetmeid rahastada oodatust suuremate maksulaekumiste või heitkogustega kauplemise süsteemi tulude arvelt, leidis Lahe.
Kunda lähistel tegutsev Estonian Cell on üks suurimaid, kui mitte kõige suurem elektritarbija Eestis. Estonian Cell tarbib elektrit ligikaudu 220 GWh aastas ja ostab gaasi peaaegu 15 miljonit kuupmeetrit. Lisaks toodetakse aastas ise 50 GWh energeetilises väärtuses biogaasi.