/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/05/10/13772353t1h96f9.jpg)
Kui Norras on võimalik kehtestada elektrile hinnalagi 70 eurot MWh eest, siis peaks sama olema võimalik teha ka Eestil, sest mõlemad kauplevad samal elektribörsil, leidis ettevõtja Indrek Neivelt.
Neivelt: Eesti peaks sarnaselt Norrale kehtestama elektri hinnalae (20)
«Kui me oleme Norraga koos elektribörsil, siis miks Norra saab panna hinnalae 70 eurot MWh kohta ja meie ei saa?» küsis Neivelt oma Facebooki postituses. «Kui me oleme samasugustel tingimustel elektribörsi liikmed kui Norra, siis peaks meil olema ka samad võimalused lage kehtestada.»
Seega ei saa põhjus olla juriidiline, järeldas Neivelt ja küsis samas, kas Eestil ei ole selleks raha.
«Kui elektri tootmise omahind on alla 50 euro MWh kohta ja CO2 kvooti peab ostma ca 70-80 eurot MWh kohta, aga see laekub hiljem riigieelarvesse – 2022 hinnanguliselt 400 miljonit –, siis me saaksime ju panna lae ka 70 euro peale nagu Norras,» arutles Neivelt.
Eesti Energia kuulub riigile ja kvootide ostmiseks kulutatud raha tuleb hiljem otsapidi enam-vähem samas summas riigieelarvesse, siis oleks see meile kõigile kasulik.
«Kuu aega tagasi arvasin, et lagi võiks olla omahind pluss CO2 kvoodi hind ehk maksimaalselt 140 eurot. Nüüd olen aru saanud, et see võib olla ka sama mis Norras ehk 70 eurot,» kirjutas Neivelt. «Siia saab ju vajadusel ka pere kohta limiidi panna. See raha on meil ju sisuliselt olemas. Meie endi raha. Praegu läheb see raha lihtsalt eelarvesse.»
Eelarve saadakse paberil tasakaalu, aga ainult paberil. Energiahind on väga valus nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja ei ole mõtet arvata, et firmade sulgemisi ei tule, rääkis Neivelt. «Samuti ei ole mõtet öelda, et meie hinna kompenseerimine on suhtena SKP-sse kallim kui Norral. Elamispind on ikka inimese kohta, mitte SKP kohta.»
See raha on riigil sisuliselt olemas. Energiatootjad suplevad Neivelti sõnul rahas. Osa neist saab lisaks kõrgele elektrihinnale ka eelarvest taastuvenergia toetusi. Kokku maksavad maksumaksjad aastas ca 100 miljonit eurot.
«See on huvitav loogika: tootjal on «õigustatud ootus» saada taastuvenergia tasu, aga tarbijal ei ole elektri hinna suhtes «õigustatud ootusi»,» märkis Neivelt. «Maksab seda hinda, millega kõige kallim tootja on nõus müüma. Mulle tundub, et nn Norra skeemi kasutuselevõttu ei sega mitte juriidilised ega ka finantsilised, vaid poliitilised küsimused.»
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus, et nagu Eesti, pole ka Norra sätestanud elektribörsile eraldi hinnalage 70 eurot megavatt-tunni kohta, küll aga näeb Norra ajutine toetusskeem ette, et kõigile kodutarbijatele kompenseeritakse riigi poolt osa elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest.
«Näiteks on näha Nord Pooli andmetest, et praegu on turuhind Lõuna-Norras ca 140 eurot MWh kohta ning see tähendab, et riigi kompensatsioon rakendub osaliselt selle 70 euro piiri ületava summa pealt ja teise osa katab endiselt tarbija,» ütles Aas, lisades, et Eestis juba kehtib sarnane toetusskeem. «Kuid see on praegu disainitud vajaduspõhiseks (keskmise sissetulekuga leibkondadele), mitte universaalseks,» ütles ta.