Eesti läheneb kliimaläbirääkimistele paindlikult

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti ei ole Euroopa Komisjoni (EK) ­esitatud kliima­paketi «Eesmärk 55» mõju piisaval ­määral analüüsinud ja Eesti ­seisukohad on nõrgad, tõdes riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa). Samuti ei saa veel hinnata, mis kliimameetmete elluviimine maksma läheks.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas eilsel istungil kliimapaketi mõju riigieelarvele ja majandusele. Kutsutud olid ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) ning keskkonnaminister Erki Savisaar (KE).

Valitsus teatas kliimaõigustiku seisukohtade üldisest heaks kiitmisest mullu novembris. Paketi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsenti ja selle saavutamiseks tahetakse uuendada Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jagada jõupingutusi liikmesriikide vahel ning reguleerida maakasutuse ja metsanduse sektori panust kliima­eesmärkide täitmisse.

Keskkonnaminister Erki Savisaar ütles eile, et Eestil ei ole ametlikku kliimapaketi elluviimise kava ja me saame ­pidada üldrahvalikku arutelu. Eesti ei ole tema sõnul seatud kliimaeesmärkidest väga kaugel. «Me oleme olnud üldeesmärkide kokkuleppimise juures ja ­nõustunud, et ­aastaks 2050 oleme süsiniku­neutraalsed, kliimapaketiga tahetakse lihtsalt kiiremini ­edasi liikuda,» märkis Savisaar, kelle sõnul on Eesti jaoks suurim mure süsiniku sidumine ja sellest tulenev. «Kui esitatud kavaga edasi liikuda, siis kaasnevad sellega suured sotsiaal-majanduslikud mõjud, kuid me loodame, et saame läbirääkimistel need nurgad maha lihvida,» ütles Savisaar.