Lähiriikide osakaal Eesti ekspordis vähenes

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Sander Ilvest

Möödunud aasta novembris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades küll 28%, kuid tuleks arvestada, et samal ajal kasvasid ekspordihinnad 21% ning seega oli ekspordimahu ehk püsivhindades kasv oluliselt tagasihoidlikum. Kaupade ekspordi kasv eelmise aasta teisel poolel aeglustus tublisti nii jooksev- kui püsivhindades.

Kõige enam kasvasid novembris puittoodete, puitehitiste, metallijäätmete ja töödeldud kütuste väljavedu. Kui esimese kolme eelpoolnimetatud kauba ekspordikasv jooksevhindades oli hinnakasvust tublisti suurem, siis töödeldud kütuste juures ületas hinnakasv ekspordi käibekasvu ehk selle kaubagrupi ekspordimaht tegelikult vähenes.

Riikide järgi suurenes Eesti päritolu kaupade eksport möödunud aasta 11 kuuga kõige enam USA-sse, Hollandisse, Suurbritanniasse, Saksamaale ja Soome. Need viis riiki moodustasid ekspordikasvust 60%.

Eksport vähenes enim aga Hiinasse.

Suurimad ekspordi vähenemised toimusidki möödunud aastal kaugemetele ja eksootilisematele turgudele. Kuigi Soome ja Rootsi olid jätkuvalt Eesti suurimad eksporditurud, siis vähenes nende riikide osakaal üsna palju, samas kui Hollandi, USA ja Suurbritannia osakaalud tegid tugeva tõusu. Möödunud aasta 11 kuuga vähenes Eesti päritolu kaupade ekspordis kõikide lähiriikide osakaal – meie ekspordi osakaal vähenes nii Läti ja Leedu, kõikide Põhjamaade ja Venemaa suunal.

Kui aga vaadata Eesti kaupade eksporti pandeemia ajal ehk viimase kahe aasta jooksul, siis on selle osakaal SKT-s taas suurenema hakanud ning kiiresti on tõusnud ka selle osakaal euroalal ehk turul, kuhu läheb ligi pool meie kaupade ekspordist. Ekspordihinnad on kasvanud kõikjal – meie suuremate kaubanduspartnerite juures on meist kiiremini kasvanud need Soomes, Rootsis ja Lätis. Eesti ekspordihinnad kasvasid oktoobris ja novembris aga impordihindadest veidi aeglasemalt – seega muutusid nendel kuudel sisseostetud kaubad ekspordiga võrreldes kallimaks.

Eesti tööstusettevõtete ekspordiväljavaadete paranemine eelmise aasta lõpus jätkus. Nii ekspordikasvu ootused kui ka hinnangud eksporditellimuste kohta olid väga optimistlikud. Euroalal, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, jätkas ostujuhtide indeks detsembris küll langust, kuid näitas siiski veel majandusaktiivsuse tõusu. Maailma kaubandusmahu kasv püsis möödunud aasta sügisel väga tugev ja selle maht oli tublisti üle pandeemia-eelse taseme. Sel aastal euroala, Põhjamaade ja USA majanduskasvud küll aeglustuvad, kuid peaksid jätkuvalt pakkuma häid ekspordivõimalusi.