Andrus Karnau: vaevatud töötukassa

Andrus Karnau Foto: Peeter Langovits

Et tööturg saaks normaalselt toimida, peab see olema nii paindlik kui ka turvaline. Paindlikkus tähendab seda, et ettevõtteil oleks võimalik töötajaist suurema vaeva ja kuluta vabaneda.

Turvalisus seda, et inimene saaks ühest töökohast lahkumisel või selle kadumisel toetust, et otsida uus ametikoht. Kuna majandus on elav ja pulbitsev organism, mis pidevalt oma vorme muudab, siis peab ka töörahval olema võimalik selle muutustega lihtsalt kaasas käia.

Valitsusliidu äsjane otsus, et töötukassa ei hakka tuleva aasta algusest maksma toetust omal soovil või poolte kokkuleppel töökohast lahkunud inimestele, toob kaasa selle, et Eesti tööturukorraldus on edaspidigi väga paindlik, aga väga vähe turvaline.

Kui uskuda aga teiste riikide teadlasi ja praktikuid, toimib tööturg hästi vaid siis, kui paindlikkus ja turvalisus on tasakaalus. Kui mäletate, siis uue töölepinguseadusega kasvas paindlikkus, turvalisust tagavaid hüvesid aga kärbiti võrreldes esialgse kavaga või lükati need edasi 2013. aastasse.

Eelmisel nädalal tundus, et peaministri pillatud lause fooliummütsi ja seemnesöömise kohta on küünilise poliitretoorika tipptase. Üleeile ületas aga IRLi parlamendipoliitik Marko Pomerants Andrus Ansipi saavutuse mäekõrguselt. «Rõhutada tuleb, et praeguse eelnõu puhul ei ole tegu millegi äravõtmisega, vaid sellega, et uut hüvitise liiki ei tekiks,» põhjendas Pomerants.

Kui valitsusliidu saadikud seda ei mäleta, siis tuletan meelde, et praegust kõrget, 4,2-protsendilist töötuskindlustusmaksu taset on põhjendatud just sellega, et 2013. aastal lisandub töötukassale uus kohustus.

Uus hüvitise liik, nagu Pomerants nii kaunilt märkis, on seadusega lubatud, selleks on igakuiste maksetega raha kogutud, ja tulla rääkima, et see pole millegi äravõtmine, on demagoogia meistriklass. Ansipi eilseid väljaütlemisi kuulates sai selgeks, et tema arvates kõlbab töötukassa vaid riigieelarve tasakaalustamiseks ja see pole mõeldud tööinimeste toetamiseks uue töökoha otsinguil.

Töötukassa rahatagavara aga koguneb tööinimeste makseilt, nende palgafondilt. Seda maksu tasutakse teadmises, et vajadusel solidaarsuse põhimõttel töötav kassa toetab inimest. Aastaid peaministritoolil või riigikogu pingil istunud inimesed on ilmselt unustanud, et selleks, et otsida tööd, peab olema telefoni- ja internetiühendus, bussipileti- või bensiiniraha. Samuti on vaja puhtaid riideid, toitu ja valmisolekut suhelda inimestega. See kõik eeldab igakuist sissetulekut ja selleks ongi töötukassa mõeldud.