Fondipensioni saab nüüd valida ka kolmandas sambas

LHV pensionisammaste reklaam. Foto: Peeter Langovits.

• Kauem elades on kasulikum teha eluaegne pension
• Fondipensioni võib võtta välja ka korraga
• Eri sammaste kohta tuleb teha eraldi fondipensionid

Teisest sambast tuttava fondipensioni saab nüüd valida ka kolmandas sambas, selgitas rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.

«Nii teise kui kolmanda samba puhul on igaühe enda otsustada, kuidas kogutud raha pensionieas välja võtta. Valida saab eluaegse või tähtajalise pensioni, vajadusel saab raha ka korraga või osade kaupa välja võtta,» kirjeldas Fedotov ministeeriumi blogis.

Nõunik osutas, et eluaegse pensioni saamiseks tuleb sõlmida elukindlustusseltsiga vastav kindlustusleping. «Mida kauem keegi elab, seda kasulikum eluaegne pension talle on. Eluaegse pensioni väärtuseks on ka kindlustunne, mida see pakub – pensionisaajal ei tarvitse muretseda, et sambasse kogutud raha ühel hetkel ära kulub ja ta pensioni rohkem ei saagi. Lisaks on selline pension tulumaksuvaba,» märkis ta.

Kui raha on aga kogunenud vähem ja eluaegne pension ei tule piisavalt suur või soovitakse suuremat paindlikkust, võib kogutud raha välja võtta tähtajalise pensionina, mida pakuvad nii elukindlustusseltsid kui pensionifondid. «Kuivõrd fondipensioni puhul ei tule pensionifondist lahkuda, jätkub sambasse kogutud raha investeerimine ja kui investeeringutega teenitakse tulu, suurendab see pensionivara. Aga ka vastupidi – kui fondi tootlus on negatiivne, väheneb selle võrra ka kogunenud pensionivara väärtus,» toonitas Fedotov.

Fondipension hõlmab Fedotovi selgitusel kõiki sama pensionisamba pensionifonde, mille osakuid pensionisaajal on. «Näiteks kui teises sambas on osakuid kolmes kohustuslikus pensionifondis, siis võetakse pensioni maksmisel tagasi osakuid kõigis fondides. Samuti on see kolmanda samba fondipensioni puhul. Nii ei ole fondipensioni saamine takistuseks ka fondiosakute vahetamisel,» tõi ta välja.

Siiski – fondipension hõlmab küll kõiki sama pensionisamba pensionifonde, aga kui raha on kogutud nii teises kui kolmandas sambas, tuleb mõlema pensionisamba jaoks siiski oma fondipension kokku leppida.

Fondipensionit makstakse kokkulepitud tähtaja saabumiseni, tähtaja saabumisel on kogu sambasse kogutud raha välja makstud ja lõpeb pension sellest sambast. «Igaüks ise otsustab kui pikale perioodile oma kogutud raha jaotada. Mida pikem on tähtaeg, seda väiksem on kuine pension, kuid seda kauem pensioni makstakse ja seda väiksem on oht, et kogutud raha liiga vara otsa saab. Ja vastupidi – mida lühem periood valida, seda suurem on pension, kuid seda lühemaks ajaks pensioni jätkub,» nentis Fedotov.

Kui pensionisambasse kogutud summa ei ole aga liiga väike, tasub nõuniku sõnul tähtaja määramisel kindlasti arvestada, et vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune tähtajaline pension on tulumaksuvaba nagu eluaegne pensiongi.

«Keskmiselt elada jäänud aastad näitavad küll kui kaua inimesed keskmiselt selles vanuses veel elavad, kuid tegelikult elab umbes pool meist sellest kauem ja teised vähem. Nii ei tohiks tekitada illusiooni, et keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension sissetuleku tingimata elu lõpuni annab. See võib nii olla, aga ei pruugi,» rõhutas ta. Kui pensionisaaja elab vähem, jääb sambasse alles jäänud raha pärijatele.

Kui inimene soovib suuremat pensioni või raha ongi kogunenud vähem, võib oma fondipensionile panna mõne lühema tähtaja. Sellisel juhul tuleb pensionilt tasuda tulumaksu 10 protsenti.

Fedotov märkis, et fondipension on paindlik – pensionisaaja võib selle igal ajal lõpetada ja mõne muu pensioni saamise viisi valida või näiteks uue, aga teise tähtajaga fondipensioni kokku leppida. Samuti saab fondipensionit kombineerida osalise ühekordse väljamaksega. «Nii võib näiteks pensionile minnes kokku leppida keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud fondipensioni, mis on tulumaksuvaba, kuid võtta vahepeal sambast välja vajaminev summa.»

Kuni jätkub pensionifondi osakuid, saab osalist ühekordset väljamakset vajadusel korduvalt kasutada tavapärasest pensionist suurema summa välja võtmiseks. «Sellelt väljamakselt tuleb küll tasuda 10 protsenti tulumaksu, kuid kokkulepitud fondipension jääb endiselt maksuvabaks. Siis tuleb arvestada, et vahepealne osaline raha väljavõtmine vähendab fondipensionit, sest raha on pensionisambasse selle võrra vähem jäänud,» märkis nõunik.

Seega ei tasu Fedotovi sõnul pensioniea saabumisel kogu raha korraga väljavõtmisega kiirustada – seda saab alati ka hiljem teha.

Otsuste tegemiseks tasub tutvuda lisainformatsiooniga Pensionikeskuse veebilehelt, mille iseteeninduskeskkonnas leiab väljamaksete alt fondipensioni kalkulaatori. Seal on võimalik vaadata, kuidas fondipensioni tähtajad vastavalt teise või kolmanda samba fondipensioni suurust mõjutavad. Samuti saab seal esitada fondipensioni avaldust.