/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2021/10/20/14152795t1hcf38.jpg)
2021.aastal läbis Tallinna Sadama sadamaid kokku 22,4 miljonit tonni kaupa ning 3,5 miljonit reisijat.
Tallinna Sadama kaubamaht kasvas, reisijate arv oli väiksem kui aasta varem
Kaubamaht kasvas aasta varasemaga võrreldes 5 protsenti. Kasvu vedas ro-ro ja puistlasti mahtude kasv.
Reisijate arv vähenes pandeemia mõjul 18 protsenti, samas laevakülastuste arv kasvas 4 protsenti tänu kaubaveo jätkumisele rahvusvahelistel reisiliinidel. Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate ja sõidukite arv taastus pärast esimest pandeemia-aastat, kasvades vastavalt 12 ja 14 protsenti.
Jäämurdja Botnica prahipäevade arv vähenes 5 protsenti seoses Kanada-projekti lühema prahiperioodiga neljandas kvartalis.
Energiahinnad andsid tunda
Neljandas kvartalis oli Tallinna Sadama kaubamaht 4,7 miljonit tonni ja sadamaid läbis 1,2 mln reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas reisijate arv 93 protsenti Helsingi ja Stockholmi liini toel, kuid kaubamaht langes 19 protsenti.
Laevakülastuste arv kasvas 2 protsenti, 1809 külastuseni. Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate ja sõidukite arv kasvas 7 protsenti ja jäämurdja Botnica kasutusmäär oli 33 protsenti.
Aasta viimase kvartali kaubamaht langes eelkõige vedellasti ja puistlasti vähenemise tõttu. Puitlasti languse taga on peamiselt teravilja- ja väetiste mahtude vähenemine.
«Vedellasti langus neljandas kvartalis oli tingitud vedellasti terminalide teenuste üldisest nõudluse langusest, kuna kauba tulevikuhind on odavam tänasest. Samuti mõjutas terminalioperaatoreid energiahindade järsk kasv,» ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. «Aasta kokkuvõttes kasvatasime kaubamahtu 5 protsenti, seda toetas ro-ro kaupade rekordiline maht,» lisas ta.
Reisijad tulid aasta lõpus tagasi
Reisijate arv kasvas neljandas kvartalis hüppeliselt, 93 protsenti, kuid aasta kokkuvõttes oli langus siiski 18 protsenti – eelkõige Covid-19 pandeemiaga seotud liikumispiirangute ning reisimise mõttes ebastabiilse olukorra tõttu.
«Pandeemia-aegses ehk 2.–4.kvartali kokkuvõttes oli meil tänavu reisijaid siiski 14 protsenti enam kui eelmisel aastal aprillist detsembrini, seega võib öelda, et paindlikumad piirangud ja inimeste olukorraga kohanemine on aidanud reisijate mahtu tublisti taastada, kuid see on toimunud oodatust aeglasemas tempos. Märgilise panuse taastumisse andis Tallinna-Stockholmi liini taasavamine juulis ning kruiisireisijate naasmine Tallinna,» märkis Kalm.
Reisiparvlaevadega reisiti Eesti suursaartele rohkem kui eelmisel aastal. Jäämurdja Botnica jätkas eelmise aastaga samal kursil, kuid naasis suvetöölt Kanadast Baffini saare lähedalt pisut varem kui eelmisel aastal.