Eesti eduloo ostnud firma endine töötaja mõisteti kohtus hiinlaste heaks saladuste varastamises süüdi

Monsanto güfosaadi vastane meeleavadus Brüsselis. Foto: Scanpix/ REUTERS

Monsanto endine hiinlasest töötaja Xiang Haitao mõisteti kohtus süüdi majandussspionaažis Hiina valitsuse huvides firmasaladuste varastamises ning teda võib oodata 15-aastane vanglakaristus ning viie miljoni dollari suurune trahv.

USA prokuratuuri teatel oli 44-aastane Xioang salvestanud saladused mälukiibile ning üritas neid Hiinasse viia, vahendab The Washington Post.

Xiang tootas Monsantos ning ühes ettevõtte tütarfirmas 2008- 2017.

Kohtuandmete kohaselt arendasid Monsanto ja tütarfirma Climate Corporation digitaalset põllumajandusplatvormi, aitamaks põllumeestel tootlikkuse suurendamiseks põldude andmeid koguda.

Osa platvormist moodustas toitainete algoritm, mida ettevõtted hindadsid ärisaladuseks ning enda intellektuaalseks varaks.

Climate Corporationil on seos ka Eestiga. Nimel ostis Monsanto 2016. aastal ära Eesti idufirma Vital Fields, mis põllumeestele IT-teenust pakkus. Teenus oli talu juhtimistarkvara, mis asendas varasemat Exceli tabelit või suisa paberit. Äri oli edukas ning Euroopas laieneti jõudsalt. 2016. aastal omandas Monsanto meie eduka firma ning lülitas selle Climate Corporationi alla, et Euroopa siseneda. Ning paar aastat hiljem pandi teenus kinni.

Tänaseks kuulub Monsanto Saksamaa keemia- ja ravimihiiule Bayer, mis ostis selle 2018. aastal 63 miljardi dollari eest. Euroopa Komisjon andis hiidude ühinemisele heakskiidu 2018. aasta märtsis.

Vähkitekitav umbrohutõrjevahend

Monsanto toodab tõhusaid umbrohutõrjevahendit Roudnup, mida ka Eestis kasutatakse. 2015. aastal kinnitas WHO rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC), et maailmas ja ka Eestis enimkasutatud umbrohutõrjevahendi Roundup toimeaine glüfosaat tekitab inimestel vähki.

Roundup. Foto: Scanpix/ REUTERS

Augustis 2018 langetas California kohus ajaloolise otsuse: Monsanto peab maksma 289 miljonit dollarit kahjutasu mehele, kellel glüfosaate sisaldavad umbrohutõrjevahendid vähki haigestumise põhjustasid. Ajalooline oli otsus seetõttu, et see oli esimene kord, mil kinnitati glüfosaatide seos vähiga.

Kohus tõdes, et firma teadis, et umbrohutõrjevahendid Roundup ja RangerPro on ohtlikud, kuid ei teavitanud sellest tarbijaid. Summat hiljem küll vähendati, kuid kohtuotsus vallandas samasuguste nõuete laine.

Euroopa Komisjon uuendas 2017. aasta detsembris glüfosaadi kasutamise luba veel viie aasta võrra ehk 15.detsembrini 2022, seda vaatamata kirgi kütnud debatile nende ohutuse üle. Kokkuleppele jõuti pärast seitset luhtunud kohtumist. Kaalukeeleks olid otsuse langetamisel oma seisukohta muutnud Saksamaa ning varem hääletamisest loobunud Poola, Bulgaaria ja Rumeenia. Eesti oli kasutusloa pikendamise poolt ka siis, kui räägiti kasutusloa pikendamisest kümne aasta võrra.

2019. aasta suvel keelas Austria esimese Euroopa riigina glüfosaatide kasutamise.