R, 27.05.2022

Tanklates tangiti mullu rekordiliselt kütuseid

BNS
Tanklates tangiti mullu rekordiliselt kütuseid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tankimine
Tankimine Foto: Tairo Lutter

Lõppenud aaastal tangiti maksu- ja tolliameti andmetel tanklates kokku 999 miljonit liitrit vedelkütuseid, mis on Eesti tanklate kütusemüügi rekord.

Kui mootoribensiini müük jäi tippaastatele alla, siis diislikütuse müük kasvas 2020. aasta maikuu aktsiisilangetuse toel 693 miljoni liitrini. Samuti oli nii vedelgaasi LPG kui ka surugaasi CNG müük suurem kui varasematel aastatel, teatas MTÜ Eesti Õliühing.

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et müüginumbrite kasvu panustas suuresti konkurentsivõimeline aktsiisipoliitika. «Eks kütust saab müüa ikka siis, kui sellele on tarbijaid – diislikütuse puhul on peamiseks kliendiks ikka veondussektor.» lausus ta.

«Diislikütuse aktsiisilangetus tõi meile sisuliselt kolmikvõidu. Eesti kohalik vedaja ja eraklient tõid tankimise tagasi Eestisse ning kuna Eesti kütuseturu hinnakujundus on Euroopa Komisjoni andmetel Baltikumi regiooni kõige tarbijasõbralikum, siis tõusnud konkurentsivõime tõttu asendas Eesti vedaja sisevedudel välismaist vedajat,» lisas Raamat.

Samuti märkis kütusesektori esindaja, et aktsiisipoliitika tõttu on Eestisse tankima jõudnud ka rahvusvahelist transiitvedu teostav ja Eestit läbiv veokijuht. «Järgmisel-ülejärgmisel aastal näeme veelgi rohkem tendentsi, kus välismaa vedaja panustab läbi aktsiisimaksu Eesti riigieelarvesse,» avaldas Raamat lootust, et müüginumbrid tõusevad veelgi.

2021. aasta teise poolaasta diislikütuse müüginumbrid ületasid 2019. aastat – kui kehtis 12,1 senti kõrgem aktsiisimäär – 24 protsendi võrra.

Prognoose ületav müügi kasv näitab Raamatu sõnul, et vedajate-kütusemüüjate hinnangud selles suhtes, et aktsiisilangetusel puudub riigieelarvele negatiivne mõju, on täielikult paika pidanud.

Detsembri kõrged elektri- ja gaasihinnad ning külmakraadid tõid aga täiendava diislikütuse tarbimise inimeste-ettevõtete näol, kes õlikatlas diislikütust kasutades üritasid soodsamalt hooneid kütta. «Kahjuks on aga Eesti riik erinevalt kõikidest teistest Skandinaavia, Baltikumi ja Põhja-Euroopa riikidest õlikatlaga koduomanikud ära unustanud,» nentis õliühingu tegevjuht.

Raamat märkis, et kui kõik teised riigid võimaldavad hoonete- ja kodude kütmise eesmärgi müüa klientidele soodusaktsiisimääraga kütust, siis Eestis tuleb ikka soetada kõrge aktsiisimääraga niinimetatud tavadiislit.

«Näiteks Saksamaa ja Läti keskmise eramaja omanikud maksavad talvisel kütteperioodil hoone kütmise eest üle 1000 euro võrra riiklikeks maksudeks vähem kui Eesti majaomanikud,» tõi Raamat välja.

Märksõnad
Tagasi üles