Eesti tunnistab kodumaiseks koguni seitse ükssarvikut. Riiklikult on võetud uueks sihiks, et aastaks 2025 peaks meil olema koguni 25 ettevõtet, mille väärtus enne börsile minekut küündib üle miljardi euro. Võimas eesmärk! Kui võrrelda, et maailmas on tänaseks kokku veidi üle 950 ükssarviku, siis oleme juba praegu andnud oma rahvaarvu juures arvestatava panuse ja anname ka edaspidi.
Ükssarviku staatus on paljudele justkui eesmärk omaette. Edukuse sümbol ja kindlasti üks põhjus, miks eestlased armastavad luua startup-ettevõtteid. Kui keegi näitab ette, kuidas luua vähem kui kümne aastaga mitu miljardit väärt ettevõte, siis see tõepoolest inspireerib. Selle edu saavutamiseks on aga vaja omajagu õnne ning palju õigeid valikuid. Ükssarvikuid iseloomustab uue turu loomise võime, tootele või teenusele orienteeritus, ülikiire kasv, järjest uued investeerimisvoorud, kasvu, mitte kasumi väärtustamine ja selge ettevõttest väljumise strateegia. See ei ole kuldpulma abielu, kus ettevõtte asutajad, meeskonnaliikmed ja investorid elavad 50 aastat õnnelikult koos. Ajahorisont on pigem +/-10 aastat, kui sedagi.
Mul on õnn töötada koos varajase faasi startup-ettevõtjatega ning näha nende silmis seda kirge, millega nad oma ärisid üles ehitavad. Päeval, õhtul, öösel, nädalavahetusel, sageli alguses oma põhitöö kõrvalt. Nad räägivad õhinal sellest, kuidas üks või teine probleem vajab lahendust, kuidas nende tooted aitavad maailma päriselt ka paremaks muuta. Nad mitte ainult ei räägi, vaid päriselt ka usuvad sellisesse tulevikku. Aga selle unistuse teostamiseks vajavad nad raha – perekonnalt, sõpradelt, aga sealt edasi juba ingelinvestoritelt ja riskikapitali fondidelt ehk VCdelt. See raha tuleb koos tingimustega – kasvuootus on keskmiselt 10–15 protsenti kuus. Jah, te lugesite õigesti – mitte aastas, vaid igas kuus.