«See on mu kõige suurem unistus. Sellest hetkest, kui tööle tulin, hakkasin muuliküsimusega tegelema ja kavatsen selle ka ellu viia,» kinnitas Iljin. Novembris kutsus ta muuliga seotud probleemide teadvustamiseks Tallinna meremuuseumi Paksu Margareeta suurtükitornis kokku avaliku arutelu, kus osalesid riigikogu esimees Jüri Ratas (KE), Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Narva linnapea Katri Raik ja meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Iljini hinnangul ähvardab lagunenud kaitsemuul Narva-Jõesuu kuurorti ning laiemalt kogu Eestit kolme suure hädaga. Kui piirijõe suue liivaga täitub või liikuvad setted faarvaatri laevatatava osa Venemaa poolele nihutavad, ei pääse laevad ja paadid enam Narva jõkke. Kui jõe suudmeala muutub jalgsi lihtsalt läbitavaks, võivad selle Euroopa Liidu välispiiri nõrga lülina sihikule võtta ebaseaduslikult piiri ületada üritavad migrandid, nagu on juhtunud Poolas ja Leedus. Sugugi mitte kõige vähem tähtis asjaolu on, et lagunenud muuli juures katkeb Narva-Jõesuu muidu juba päris kenasti heakorrastatud promenaad.
/nginx/o/2022/01/05/14295002t1h8e2c.jpg)