/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2021/08/04/13968959t1h7b5b.jpg)
Täna toimus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja suursaarte esindajate virtuaalkohtumine praamipileti hinnatõusu arutamiseks. Uusi otsuseid ei sündinud, kuid pooled leppisid kokku info vahetuses.
Ministeeriumi ja saarlaste kohtumine praamipileti hinnatõusu muutusi ei toonud (2)
«Numbreid pole, millele tuginetakse, mõjuanalüüse ka pole - me ei saanud oma küsimustele vastuseid,» ütles Hiiumaa vallavolikogu esimees Anu Pielberg.
Pielbergi sõnul on hea tava, et sellistest hinnatõusudest antakse kuus kuud ette teada, et kõik, keda need puudutavad, saaks oma hindu korrigeerida. «Meie ettepanek oli võtta teema lauda uue aasta algul ja selgitada suveks kas ja kui palju on vaja praamipileti hinda tõsta. Juhul kui selgub, et piletihinda on vaja tõsta, hakkaks uus hind kehtima jaanuaris,» rääkis Pielberg.
Praamipileti hind peab olema teada vähemalt kolm aastat.
Anu Pielberg
Pielbergi sõnul ootasid nad ministeeriumilt põhjendusi, kuid selle asemel said üldsõnalisi vastuseid. «Põhjuseks tuuakse kütusehind - see kord tõuseb, kord langeb, aga ega siis keegi pärast hinda ei langeta,» rääkis Hiiu vallavolikogu esinaine. «Praamipileti hind peab olema teada vähemalt kolm aastat. Hinnatõusu ettevalmistamise protsess vähemalt pool aastat.»
Saaremaa vallavanem Madis Kallase sõnul on palju küsimusi vaja veel täpsustada ja üle rääkida, enne kui saarte esindajad saavad hinnatõusule «jah» öelda. Küsimusele, kas ministeeriumil nende «jah»-sõna üldse vaja on, vastas Kallas, et ametlikult pole, kuid keegi ei taha riigi tasandil kahest suurest omavalitsustest üle sõita.
Selleks, et «jah»-sõna anda, on vaja mitmed asjad selgeks rääkida, sest saarte juhid ei taha süvendada kuvandit kallist elust saartel. «Me peame siis ka mitmetes sektorites hindu tõstma, aga me ei taha jääda kehvemale positsioonile kui teised omavalitsused, kellel praamihinna tõttu hinnatõuse ei tule.»
Miks peaks keegi saarele sõitma, kui lähemal on kohti, kuhu pääseb ilma praamita?
Anu Pielberg
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Lääneranna sõnul on nad hinnanud dotatsioonivajadust ja püüdnud hinnatõusu vältida, kuid kõrgete energiahindadega on jõutud olukorda, kus peab hindu tõstma.
«Ka avaliku teenindamise lepingu alusel makstav toetus sõltub tarbijahinnaindeksist, sektori keskmise palgast ja kütuse hinnast,» rääkis Läänerand. «Lisaks on olnud reisijate, sõidukite ja veokite mahud pidevas kasvus, mis omakorda nõuab pidevat sõidugraafiku mahu suurendamist ja lisareiside tellimist.»
Kuna hinnatõus kõikides valdkondades on juba käes, siis peab ministeerium hindu tõstma ennetamaks olukorda, kus tuleb kavandatud reiside arvu vähendada ning lisareisid ära jätta, lisas Läänerand.
«Parvlaevaühendused pole ärimudel, mis on ilma riigi toeta ennast ära majandav, sarnaselt nagu riigi poolt korraldatud rongi, bussi ja lennuühendused,» selgitas ta. «Iga müüdud piletile maksab riik omalt poolt dotatsiooni peale.»
Pilebergi sõnul on kindel, et praamipiletite müük pärast hinnatõusu väheneb. Eesmärk peaks aga olema vastupidine: suurendada reisijate arvu. Koroonaaeg on pikendanud saarte n-ö suveperioodi kahe kuu võrra ja suurendanud suveelanike arvu. Praamipiletite hinnatõus nulliks selle ja viiks saarte külastatavuse koroonaeelsesse aega.
«Meie turismiasutuste täituvused on väga head maist septembrini. Nüüd aga läheme tagasi algusesse, sest praamipileti hinnatõus võtab turismimajandusest inimesed maha,» rääkis Pielberg.
Hiiumaal on suur spordihall, kus on parimad võimalused teha lastelaagreid ja spordivõistlusi. «Miks peaks keegi saarele sõitma, kui lähemal on kohti, kuhu pääseb ilma praamita,» küsis Pielberg.
Pielberg, kes on ühtlasi ka Hiiu Autotransi juhatuse liige, on arvutanud välja kaubaveo kulude kasvu. «Uute hindadega on ühe poolhaagise edasi-tagasi vedu koos juhiga 69,72 senti ja selle hinna maksab kinni tarbija saarel,» ütles Pielberg.
Saared on riskipiirkond, sa ei tea, millal praam sõidab või ei sõida või kas riik tõstab hinda või mitte.
Anu Pielberg
Praamipileti hind mõjutab saarel kõike. «Miks peaks keegi investeerima saarele, kui mujal on odavam,» küsis Hiiu vallavolikogu esinaine. «Saared on riskipiirkond, sa ei tea, millal praam sõidab või ei sõida või kas riik tõstab hinda või mitte.»
Ehkki saarejuhid loodavad, et suudavad praamipileti hinnatõusu edasi lükata või isegi ära jätta, Läänerand selleks lootust ei anna.
«Kuna hinnatõus kõikides valdkondades on juba käes, siis näeme, et selle aasta I kvartalis tuleks hinnatõus ellu viia, et ennetada olukorda, kus peame kavandatud reiside arvu vähendama ning lisareisid ära jätta,» ütles ta.
Täna leppisid ministeeriumi ja saarte esindajad kokku infovahetuses. Kallase sõnul oleks need arutelud võinud toimuda juba sügisel, kuid valimised tulid vahele ja nüüd tuleb püüda need arutelud tasa teha.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis jõulude ajal teada plaanist tõsta 1. veebruarist suursaaretevahelist praamipiletihinda üle 40%. Pärast saarte esindajate protesti lükati hinnatõus kuu aega hilisemaks ehk 1. märtsile.