Utilitas loodab, et kaugküte Tallinnas enam kallimaks ei lähe

Mustamäe kortermaja soojussõlm. Foto: Sander Ilvest

Suured soojatootjad Utilitas ja Adven tõstavad veebruaris mitmetes piirkondades tublisti kaugkütte hindu. Ehkki toasoe kallineb alanud aastal juba teist korda, loodab Utilitas, et hoolimata maagaasi hinnavõngetest enam kallimaks küte sel hooajal ei lähe.

Utilitase soojuse piirhinnad tõusevad veebruaris Tallinna ja Maardu piirkonnas, Raplas, Haapsalus ja Jõgeval. «Sel hooajal me nimetatud piirkondades loodetavasti piirhindasid rohkem tõstma ei pea,» rääkis Utilitase kommunikatsioonispetsialist Triin Heinaste.

Praeguses olukorras, kus kütuste ja energia hinnad on Euroopas erakordselt kõikuvad, on paratamatu, et ka kaugkütte hinnad üle Eesti on sellest tugevasti mõjutatud. «Hinnad muutuvad energia tootmise sisendite hindade muutustest, kusjuures soojuse hindades kajastub sisendite hinnatõus viitega,» lausus Heinaste.

Utilitase võrgupiirkonna uued piirhinnad alates veebruarist on Tallinnas ja Maardus 97,15 €/MWh (võrreldes jaanuariga +17%), Haapsalus 61,30 €/MWh (+15%), Raplas 84,85 €/MWh (+18%) ja Jõgeval 76,89 €/MWh (+48%).

Enne esimest hinnatõusu oli Tallinna ja Maardu piirhind 50,14€/MWh ning Raplas 63,20€/MWh ja nende piirhindade tõusu põhjustas maagaasi erakordselt suur hinnatõus. Aasta lõpus jätkas maagaasi hind tõusu, mis taas mõjutas kaugkütte soojuse hinda ning viis uue tõusuni. Üle Eesti mõjutab Heinaste sõnul soojuse hinda ka suurenenud nõudlus puiduhakke järele, mis omakorda tõstab hakke hinda ja soojuse hinda.

«Puiduhakke hinnad on olnud kuni viimase ajani väga stabiilsed, kuid seoses sellega, et Narva jaamad suurendasid järsult küttehooaja alguses puiduhakke kasutamist elektri tootmises, toob see kaasa tooraine defitsiidi ning hinnatõusu,» kirjeldas Heinaste.

«Meie tarnijate andmetel Narva jaamade jaoks väljakuulutatud hanked ületavad kaugküttesektoris kasutatavat puiduhakke mahtu ning see on murdnud puiduhakke turu stabiilsust. Muret tekitav on asjaolu, et Narva jaamades on puiduhakke põletamine madala kasuteguriga - kuni 40%, samas kui kaugkütte katlamajades ja koostootmisjaamades on kasutegur 100% lähedane.»

Viimase 12 aasta jooksul on Utilitas investeerinud üle 400 miljoni euro, et soojuse tootmisel minna üle taastuvkütustele ja vähendada sõltuvust äärmiselt kõikuva hinnaga imporditavatest kütustest. «Selleks, et tulevikus vältida turul energiahindade šokki, on oluline jätkata investeerimist uutesse tootmisallikatesse ja ülekandevõrku. Imporditavate kütuste osakaalu vähendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid. Utilitasel on plaanis luua uusi fossiilkütuste vabasid tootmisvõimsusi, et vähendada maagaasi osakaalu alla 5 protsendini aastasest kogutoodangust ja saavutada oma võrkude süsinikuneutraalsus hiljemalt aastaks 2030,» lisast ta.

Samuti tõusevad ­keskkütte piirhinnad Adveni klientidele, seda peamiselt nendes piirkondades, kus kasutatakse rohkem maagaasi. Näiteks Põhja-Tallinnas tõuseb piirhind jaanuari 146,07 eurolt veebruaris 165,22 eurole, Pirital 159,53 eurolt 181,13 eurole ja Nõmmel 147,85 eurolt 158,05 eurole megavatt-tunni eest.

Adveni tegevjuhi Raivo Melsase sõnul on aasta alguse hinnatõus mõjutatud maailmaturul toimuvast ehk maagaasi hinnatõusust, mis kergitas kütte hinda juba eelmisel aastal. «Hinnataseme edasine kulg sõltub samuti maagaasi hindadest Euroopas, mistõttu on seda keeruline konkreetselt prognoosida,» ütles Melsas.

Pakkumaks madalamat ja stabiilsemat toasooja hinda on Adven enamus katlamaju viinud üle hakkpuidule. «Detsembris käivitasime Sõmeru hakkekatlamaja, mille tulemusena saame seal pakkuda piirhinnast odavamat soojuse hinda. Uuendamisel on veel Põltsamaa katlamaja ning sel aastal alustame töid Kostiveres, et vahetada maagaas välja soodsama ja stabiilsema hinnaga biomassi vastu. Lisaks peame läbirääkimisi Vändra vallavalitsusega, et leida võimalikule katlamajale sobiv asukoht,» rääkis ta.

Kuna ainult maagaasil töötavate katlamajade soojuse maksumust mõjutab peamiselt just kütus, on sellisel puhul hind sõltuv maailmaturul toimuvast. Pikas perspektiivis on seega biokatlamajas toodetav soojus tarbijasõbralikum, sest hind püsib stabiilsem ning tegemist on kohaliku hakkepuiduga, mida muudes metsandus- ja tööstusharudes enam ei sobi kasutada. «Katlamajade tööks vajalikku biomassi ostame eelistatult lähipiirkonna koostööpartneritelt ja metsamajandajatelt, võimaldades seeläbi ka tööd kohalikele elanikele,» märkis Melsas.