/nginx/o/2022/01/04/14292063t1h2a3a.jpg)
«Iga kuu investeerin 2000 eurot aktsiatesse, siis aastaga koguneb 24 000. Kümne aastaga aga juba 240 000 ja kui aastane tootlikkus on 20-protsenti, on portfelli väärtus juba miljon,» kirjeldas riigikogu liige Martin Repinski enda äriplaani Postimehes.
Repinski sõnul tähendaks plaani õnnestumine sisuliselt seda, et ta ei peaks enam kunagi tööl käima. Finantsvabaks saamiseks sõidab Repinski Bolti ja investeerib raha.
Repinski rääkis Äripäeva raadios, et teeb tehinguid graafikuid vaadates.
«Vaatan aktsiaid, mis on päeva jooksul kõige rohkem langenud ja nende ajalugu,» rääkis ta. «Kui aktsiad on viie aasta jooksul enam-vähem stabiilselt kasvanud ja järsku langenud, siis vaatan uudiseid. Kui on tulnud kehv aruanne, mis ei tohiks ettevõtet tulevikus mõjutada, siis ostan neid aktsiaid.»
Üldiselt ei hoia ta aktsiaid kauem kui kaks või kolm kuud.
Kolmeaastase investeerimiskogemusega Repinskil on ka pensioni investeerimiskonto, kuid seal investeerib ta vähem riskantsetesse tuntumatesse aktsiatesse. Näiteks on seal Tesla ja Facebook ning mõned krüptod.
Natuke on ta tegutsenud ka Tallinna börsil, kuid juba kolm aastat tagasi võttis vastu otsuse, et tegutseb peamiselt USA börsidel.
Seni on tootlused olnud 30–60 protsenti aastas, rääkis ta.
Skeptikud aga näevad finantsvabaks saamise plaanis ka puuduseid.
«Esiteks tasuks üle vaadata matemaatika. Ei tule nii miljonit kokku,» ütles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel Postimehele. «Teiseks on eeldus, et suudetakse tekitada pikalt ja pidevalt 20-protsendilist tootlust, erakordselt optimistlik, et mitte öelda naiivne.»
«Kolmandaks esitaksin ma aga veidi reaktsioonilisema seisukoha,» jätkas Koppel. «Eeldades, et selle kümnendi jooksul leiab arenenud riikide pingelise võlakoorma probleem veidi inflatsioonilõhnalise «lahenduse», siis see kokku aetud miljon võib osutuda lõpuks selliseks summaks, mille suhtes on oma ükskõiksust raske talitseda.»
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)