Tanilas: kuhu investeerida 2022. aastal

Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas. Foto: Jake Farra

Kiire pilk Bloombergi ekraanile ei jäta palju mõtlemisruumi – tootluste poolest on lõppev aasta enamike turgude koha pealt olnud suurepärane. Tallinna börs oma 49-protsendilise tootlusega on maailma parimate seas. Tallinna IPOdroomil toimunud liikumised tõid juurde väga palju uusi investoreid, kes üldise edu taustal julgesid vaadata kodust kaugemalegi. Eurostoxx 50 on aasta algusest 21 protsenti ning USA SP 500 eurodes mõõdetuna pea 38 protsenti plussis. Keerulisem oli aasta Aasia ning arenevatele turgudele, kuid oma edulood on olemas sealgi, kirjutas Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas.

Kogu selle investeerimispeo taustal on paslik meenutada, et elame endiselt koroonaajal, kus majanduses on palju piiranguid ning geopoliitiliseltki ei ole maailmas just kõige rahulikumad ajad. Lisaks on viimase paari kuuga nii ettevõtjate, keskpankurite, investorite kui tavaliste lihtsate inimeste suurimaks mureks kujunemas inflatsioon, mis on ka uude algavasse aastasse halastamatult oma kombitsaid sirutamas. Elu muutub kallimaks ja keerulisemaks, kus tuleb senisest enam mõelda ning planeerida. Kõik see kehtib ka investeerimise kohta, aga õnneks on siin ka üks positiivne erand. Halastamatu konkurentsi tingimustes pole investeerimisega alustamine Baltikumis olnud kunagi nii odav kui täna. Ka pole kunagi olnud nii palju investeerimist toetavaid koolitusi, taskuhäälingu saateid ning raamatuid.

Aga ometi on edukalt investeerida uuel aastal järjest keerulisem. Investorite seas tekitavad murekortse nii kiire inflatsioon, keskpankade karmistuv rahapoliitika, kallid varade hinnad kui endiselt taandumisest keelduv koroona. Alahinnata ei saa ka investeerimise psühholoogilist poolt. Pikalt kestnud finantsturgude suurepärased tulemused on vaikselt, aga sihikindlalt investorite meeli uinutamas. Kui ikka uusi IPOsid ostetakse kui garanteeritud tootlust, meedia on täis ülistavaid pealkirju järjekordsetest kiiretest rikastujatest ning 10–20-protsendilist aastatootlust peetakse mõõdukaks, siis kogenumad investorid lahkuvad vaikselt peolt, et mitte viimasena nõusid pesema jääda.

Mida me uue aasta investeerimise taustsüsteemi kohta täna teame? Mida näitab 2022. aasta investeerimise teekaart? USA rahatrükk lõppeb ilmselt esimeses kvartalis ning siis tehakse algust intresside tõstmisega. Keskne intressimäär tõuseb USA föderaalreservi prognooside kohaselt aastaga 1 protsendi juurde ning kolme aasta pärast 2,1 protsendi lähedale. See on päris kiire kasvutempo, kuid madalat baasi arvestades siiski mitte midagi erakordset. Euroopa erinevad rahapoliitilised toetusmeetmed kestavad kauem ja reaalsete intresside tõstmiste juurde on riikide erineva majandusseisu tõttu lähiajal väga keeruline jõuda. Viimase aastaga pea 10 protsenti euro vastu tugevnenud USA dollari tõusutrendi on nii raske murda.

Rahapoliitika vaiksest karmistumisest hoolimata jäävad reaalintressid veel mõneks ajaks negatiivseteks ning see toetab endiselt varade hindade kasvu. Küll on aga finantsturud muutumas tundlikumaks keskpankade intresside kasvutempo suhtes ning see suurendab turgude volatiilsust. Endiselt on tark mõte regulaarsete investeeringutega ära kasutada kolmanda samba võimalused, kus lisaks turgude tootlusele saab igal aastal arvestataval määral lisatootlust tulumaksu tagastamise näol. Mööduv aasta tõestas ka ilmekalt, et üha enam investoreid on taolise lahenduse enda jaoks avastanud.

Kallimast hinnatasemest ning rangemast rahapoliitikast hoolimata on USA-l ka 2022. aastal head võimalused muu maailmaga võrreldes head tootlust pakkuda. Ühelt poolt rahustab mõõdukas intresside tõstmine turge, et keskpank tegeleb inflatsiooniga ning teiselt poolt on USA aktsiaturul lihtsalt kõige enam atraktiivseid firmasid, kuhu investor saab oma vahendeid suunata. Varasemalt on USA turgudel keerulisemaks läinud, kui intressid on kasvanud 4 protsendi lähedale ning reaalintressid positiivseks muutnud. Sinnamaani me aga veel niipea ei jõua. Selle aasta lõpp tõi aga päris selgelt välja sektoritevahelise rotatsiooni ning raha on hakatud rohkem kiirelt kasvanud tehnoloogiasektorist mujale suunama. Taoline trend jätkub ilmselt ka lähikuudel.

Euroopa on fundamentaalselt endiselt USAst odavam, aga kõrged energiahinnad, firmade madalam konkurentsivõime ning riikide suurem bürokraatia takistavad näitamast parimat tootlust. Majandustsükkel soosib investeerimist pankade ja energiafirmade aktsiatesse ning endiselt ka kinnisvarasse. Keerulisem aasta tuleb võlakirjadele, ühisrahastusele ning idufirmadele.

Suurim tootluse üllataja võib uuel aastal tulla Aasiast, sest Hiina tehnoloogiaaktsiatega toimunud täiuslik torm on loonud pinnase üllatuste tekkeks. Poliitiline risk on seal endiselt kõrge, kuid viimase paari nädala arengud on regulatiivseid riske vaikselt vähendamas. Ka on Hiina suurtest riikidest ainuke, kes rahapoliitikat karmistamise asemel hoopis lõdvendab ning Pekingi olümpia eel maksude alandamisega tarbimist taas käima üritab tõmmata.

Tallinna IPOdroomile on ka uuel aastal uusi firmasid lisandumas, kuid kahjuks pole nende seas ilmselt suuri tegijaid. Paljude ettevõtete kulud ähvardavad tuludest kiiremini kasvada, samal ajal kui ootused suurepäraste tootluste jätkumise suhtes on kõrged. Üha enam inimesi on palkade kasvust hoolimata tunnetamas elatustaseme alanemist ning see tõmbab ka börsil meeleolu vaikselt minoorsemaks.

Suured megatrendid, nagu roheenergia, küberturvalisus, tehisintellekt ja robotid kogevad ajutistest tagasilöökidest hoolimata edasist kasvu. Kõik need on keskmisest volatiilsemad sektorid, kuhu on mõistlik investeerida regulaarselt pikaajalise horisondiga.

Et ka uus aasta kujuneks investeerimisel edukaks, soovitan järgida maailma edukaima hokimängija Wayne Gretzky isa sõnu oma karjääri alustanud pojale: «Ära uisuta sinna, kus litter on, vaid sinna, kuhu ta järgmisena liigub!».

Parimad investeerimisideed ei asu ülerahvastatud aladel, vaid kohtades, mis on enim vihatud ― pilve taga on juba esimesi päikesekiiri näha.