Financial Times: Valgevenet siunav Eesti ajab ise Lukašenkaga rekordäri (13)
3. jaanuar 2022, 11:40
Kuigi kõik kolm Balti riiki väljendavad Valgevene liidri Aljaksandr Lukašenka režiimi sanktsiooneerimise kohta alatasa agressiivseid seisukohti, on Valgevene eksport Eestisse, Lätti ja Leetu rekordtasemel või selle lähedal, kirjutab Financial Times (FT).
USA majanduslehe teatel imporditi mullu esimese 10 kuuga Valgevenest Eestisse 522 miljoni euro eest kaupu, mida on kaks korda rohkem kui 2020. aastal ning viiendiku võrra enam kui varasemal rekordaastal 2018.
Täpselt sama trendi on näha ka Leedus, kus aastaga on Valgevenest saabuvate kaupade kogus kasvanud 50 protsenti ning jõudnud miljardi euroni. Leedus, nagu ka Eestis, on mahud rekordilised ning ületavad varasemat 2015. aastast pärinevat tippmarki pea kolmandiku võrra, kirjutab FT. Lätis on Valgevenest riiki saabuv kaubavoog tõusnud aastaga kaks kolmandikku (407 miljoni euroni), jäädes 2011. aasta rekordkogustele alla veel kahe protsendiga.
Kolme Balti riiki imporditakse Valgevenest peamiselt väetist, naftasaadusi ja puittooteid.
Ekspertide hinnangul ilmestavad rekordilised kaubamahud pingeid ja vastuolusid, millega Balti riigid majanduslike huvide ja geopoliitilise retoorika vahel laveerides heitlevad.
«Balti riigid on avastamas, et tugevate ja põhimõtteliste välispoliitiliste seisukohtade muutmine tõhusateks sanktsioonideks ei ole isegi kõige selgematel juhtudel nii lihtsasti teostatav,» ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadusjuht Tomas Jermalavičius Eestist. «On kohalikke osapooli – isegi riigi omanduses ettevõtteid –, kes kasutavad kõiki võimalusi sanktsioonidest möödahiilimiseks nii kaua kui võimalik.»
Financial Times kirjutab, et samal ajal, kui käib vilgas kaubavedu, on Balti riigid ise NATOs kõige häälekamad Valgevene- kui ka Venemaa-vastase poliitika eeskõnelejad. Seda põhjusel, et Minsk on viimastel kuudel kasutanud illegaalseid immigrante, et survestada naaberriike Lätit, Leedut ja Poolat.
Säärane majanduslike huvide ja välispoliitiliste sõnumite vastuolu põhjustab üksjagu ka sisepoliitilisi pingeid. Näiteks Leedu valitsus kukkus eelmisel kuul peaaegu kokku pärast seda, kui selgus, et USA sanktsioonide taustal jätkati Valgevenega kauplemist. Leedu välis- ja transpordiminister esitasid tagasiastumisavaldused – mille peaminister Ingrida Šimonyte jättis küll rahuldamata – pärast paljastusi, et riigile kuuluv Leedu Raudtee transpordib endiselt Valgevene kaaliumkloriidi.
Ministeeriumid vastuolu ei näe
Jermalavičius selgitas, et logistika- ja transpordiettevõtted hoiavad kõigis kolmes Balti riigis kinni võimalustest lisatulu teenida, kui valitsused neile survet ei avalda, sest paljudel neist on Valgevene riigiettevõtetega tihedad suhted.
Leedu tööstusettevõtete liidu juht Vidmantas Janulevičius ütles aga FT-le, et kuigi Balti riigid peavad alluma sanktsioonidele, oleks «rumal» kogu importi blokeerida. Eriti seetõttu, et Valgevene kaudu ollakse ühendatud Hiina ja Kesk-Aasiaga. «Kõige tähtsam on peatada Lukašenka režiim, mitte Valgevene rahvas. Kui me [Leedu] Valgevene kaupade transiidigia ei tegele, liigub see lihtsalt teise riiki,» ütles ta.
Üheks probleemiks majandusmeetmete rakendamisel on ka see, et USA ja EL-i sanktsioonid Valgevenele alati ei kattu: Ühendriikide keelud jäävad Baltikumis tihti hambutuks, kuna piirkonna ettevõtetel puuduvad otsesed majandussidemed USA-ga, hoolimata sellest, et USA on nende kõige olulisem geopoliitiline liitlane, vahendab FT.
Jermalavičius ütles, et praegune olukord on tõstatanud «õigustatud küsimuse», kas Balti riigid on valmis leppima enda ametliku poliitilise hoiakuga kaasnevate majanduslike mõjudega või mitte.
Eesti välisministeerium teatas FT-le, et Valgevenest pärit import on «transiitkaup» ja seda kontrollitakse hoolikalt sanktsioonide nimekirjade suhtes. Leedu välisministeerium märkis, et ELis puudub õiguslik alus kolmanda riigi kehtestatud sanktsioonide rakendamiseks. Ja Läti välisministeerium ütles: «Igasugune käimasolev kaubandus [Valgevenega] toimub praegu kehtestatud sanktsioonide režiimide kohaselt.»
Jermalavičiuse sõnul on kasvanud kaubavedu Balti riikidele «mõru õppetund», kuna «eksimusruum on praegustes geopoliitilistes oludes väga kitsas». Ta lisas: «Nad [Baltikum] ei tohiks raisata oma väärtuslikku poliitilist kapitali ja Washingtonis kogutud usaldusväärsust mõnesaja miljoni euro nimel, mida nende ettevõtted igal aastal Valgevene suunal edasi tegutsedes teeniksid.»