Säärane majanduslike huvide ja välispoliitiliste sõnumite vastuolu põhjustab üksjagu ka sisepoliitilisi pingeid. Näiteks Leedu valitsus kukkus eelmisel kuul peaaegu kokku pärast seda, kui selgus, et USA sanktsioonide taustal jätkati Valgevenega kauplemist. Leedu välis- ja transpordiminister esitasid tagasiastumisavaldused – mille peaminister Ingrida Šimonyte jättis küll rahuldamata – pärast paljastusi, et riigile kuuluv Leedu Raudtee transpordib endiselt Valgevene kaaliumkloriidi.
Ministeeriumid vastuolu ei näe
Jermalavičius selgitas, et logistika- ja transpordiettevõtted hoiavad kõigis kolmes Balti riigis kinni võimalustest lisatulu teenida, kui valitsused neile survet ei avalda, sest paljudel neist on Valgevene riigiettevõtetega tihedad suhted.
Leedu tööstusettevõtete liidu juht Vidmantas Janulevičius ütles aga FT-le, et kuigi Balti riigid peavad alluma sanktsioonidele, oleks «rumal» kogu importi blokeerida. Eriti seetõttu, et Valgevene kaudu ollakse ühendatud Hiina ja Kesk-Aasiaga. «Kõige tähtsam on peatada Lukašenka režiim, mitte Valgevene rahvas. Kui me [Leedu] Valgevene kaupade transiidigia ei tegele, liigub see lihtsalt teise riiki,» ütles ta.
Üheks probleemiks majandusmeetmete rakendamisel on ka see, et USA ja EL-i sanktsioonid Valgevenele alati ei kattu: Ühendriikide keelud jäävad Baltikumis tihti hambutuks, kuna piirkonna ettevõtetel puuduvad otsesed majandussidemed USA-ga, hoolimata sellest, et USA on nende kõige olulisem geopoliitiline liitlane, vahendab FT.
Jermalavičius ütles, et praegune olukord on tõstatanud «õigustatud küsimuse», kas Balti riigid on valmis leppima enda ametliku poliitilise hoiakuga kaasnevate majanduslike mõjudega või mitte.
Eesti välisministeerium teatas FT-le, et Valgevenest pärit import on «transiitkaup» ja seda kontrollitakse hoolikalt sanktsioonide nimekirjade suhtes. Leedu välisministeerium märkis, et ELis puudub õiguslik alus kolmanda riigi kehtestatud sanktsioonide rakendamiseks. Ja Läti välisministeerium ütles: «Igasugune käimasolev kaubandus [Valgevenega] toimub praegu kehtestatud sanktsioonide režiimide kohaselt.»
Jermalavičiuse sõnul on kasvanud kaubavedu Balti riikidele «mõru õppetund», kuna «eksimusruum on praegustes geopoliitilistes oludes väga kitsas». Ta lisas: «Nad [Baltikum] ei tohiks raisata oma väärtuslikku poliitilist kapitali ja Washingtonis kogutud usaldusväärsust mõnesaja miljoni euro nimel, mida nende ettevõtted igal aastal Valgevene suunal edasi tegutsedes teeniksid.»