Ülo Kaasik: rahatrükita oleks vaesus suurem

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul tuleb ka 2022. aasta ebakindel, sest kõik sõltub koroonaviiruse muteerumisest. Kaasiku kabinetti ehib Rait Pärja tehtud Siim Kallase kuju. Foto: FOTO: TAIRO LUTTER

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul jätkub uuel aastal pöörane hinnakasv, mille üks põhjus on aastaid kestnud rahatrükk, mille maht on raskesti hoomatav 4,6 triljonit eurot.

​Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, kui palju majandusprognoosi tulemuse lugemine sarnaneb tinast õnne valamisega, kui palju inimese soovid mõjutavad tõlgendamist?

Ma olen tina valanud, aga tõlgendada seda ei oska. Majandusprognoosi andmed annavad loo kätte. Sinna otsa saab vaadata, kas mõni hüpotees kehtib või kas areng on olnud teistsugune, kui varem oli arvata. Aga ei saa salata, et kõik inimesed on oma eelarvamuste ohvrid. Kui otsida andmeist seda, mida inimene on väga oodanud, siis kipume seda ka leidma.

Missugune on Eesti, mida tahaksite 2022. aasta lõpuks näha?

Ma tahaks näha, et Eesti majandusel läheb hästi. Meie suurim risk on, et riigisisene hinnaspiraal viib ekspordisektori konkurentsivõime kaotuseni. Kui ekspordisektor on 2022. aasta lõpus heas seisus, siis on lootust, et ka 2023. ja 2024. aastal on Eesti majandus heas seisus.